Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Miks lapsed vähki haigestuvad? (3)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Laps.
Laps. Foto: Iñigo Quintanilla / Panther Media / Scanix

Kui täiskasvanute kohta on teada, et vähk võib neil olla nii paratamatu pärilik haigus kui ka ebatervisliku eluviisi tagajärg, siis laste puhul on pahaloomuliste kasvajate teket keerulisem selgitada.

Vanemad, kelle laps vähki haigestub, hakkavad end sageli süüdistama ja küsivad endalt, mida nad valesti tegid, kirjutab Bild. Sellele küsimusele ei ole arstidel aga siiani ühest vastust, olgugi et sel teemal on tehtud palju teadustööd. Enamik teadlasi arvab, et laste vähki haigestumise põhjus peitub geenides.

Uuringud on andnud alust oletada, et laste ja noorukite vähk saab alguse juba enne sündi. Arvatakse, et vähiga seotud muutused toimuvad juba embrüo rakkudes. Välised tegurid mängivad rolli harva, sest lapsed ei ole sageli isegi mitte nii kaua elanud, et vähi põhjused võiksid peituda ümbritsevas maailmas. Teadlastel ei ole seni ka ühtegi tõsiseltvõetavat tõendit selle kohta, et lastel võiks vähki tekitada laste enda, nende vanemate või mõne teise inimese käitumine.

Eestis haigestub aastas keskmiselt vähki 35 last, kuid kogu maailmas 250 000. Olgugi, et uute ravivõtete kasutusele võtmine on vähihaigete laste terveks saamise võimalusi tunduvalt parandanud, sureb osa vähki põdevatest lastest siiski.

Tagasi üles