Malaariaravimid aitavad varsti ka diabeedi vastu

Eleen Laasner
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Diabeet ohustab igas eas inimesi.
Diabeet ohustab igas eas inimesi. Foto: SCANPIX

Aastakümnete vältel on teadlased otsinud meetodit, kuidas asendada kõhunäärme insuliinirakke, mille haigus on hävitanud, ent nüüd võib murranguline uuring olla lahenduseks.

Aastakümnete vältel on teadlased üritanud leida viisi nende beetarakkude asendamiseks - mõnikord nimetatakse neid saarerakkudeks, sest need asuvad kõhunäärme endokriinses piirkonnas, mida nimetatakse Langerhansi saarteks, kirjutasid Terviseuudised.

Teadlased on püüdnud asendada hävinud beetarakke uutega, kasutades tüvirakke ja täiskasvanud rakke. Kuigi tulemused on tundunud julgustavad, pole täielikku edu veel saavutatud. Nüüd näib, et Austria CeMM molekulaarmeditsiini uurimiskeskuse teadlased on leidnud puuduva lüli, mis annab lootust I tüüpi diabeedile ravi leidmiseks.

Alfa- ja beetarakkude roll

Teadlaste rühm, mida juhtis CeMM vanemteadur Stefan Kubicek, uuris erinevate heaks kiidetud ravimite rolli alfa- ja beetarakkude transformatsioonil. Nende uuringute tulemused avaldati ajakirjas Cell. Lisaks beetarakkudele moodustavad alfarakud ja veel kolme tüüpi rakud Langerhansi saared kõhunäärmes, kus nende ülesandeks on veresuhkru taseme reguleerimine.

Kui beetarakud aitavad märku anda veresuhkru vähenemisest, siis alfarakud toimivad vastupidiselt, tootes glükagooni. Kuid alfarakud on paindlikud: nad võivad transformeeruda beetarakkudeks. Beetarakkude äärmise vähenemise korral on täheldatud alfarakkude muutumist insuliini tootvateks beetarakkudeks epigeneetilise regulaatori abil, mille nimeks on Arx.

Endokriinsed rakud vajavad identiteedi säilitamiseks regulaatoreid. Näiteks on hiljutised uuringud näidanud, et pärast endokriinsete rakkude diferentseerumist peab beetarakkude identiteedi säilitamiseks alfarakkude epigeneetiline regulaator Arx olema aktiivselt pidurdatud.

«Arx reguleerib paljusid geene, mis on alfarakkude toimimiseks olulised,» ütles Kubicek. «Meie kolleegi Patrick Collombati meeskonna varasem töö on näidanud, et Arxi geneetiline väljalülitamine põhjustab alfarakkude transformeerumist beetarakkudeks.» Seega teadsid teadlased juba, et rakkude transformeerimiseks oli tarvis Arxi, kuid nad ei teadnud, kas inimorganismis esineb ka teisi tegureid, mis seda protsessi mõjutavad.

Loe pikemalt Terviseuudistest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles