Psühhiaater: purunenud Eesti perede lapsi ähvardavad rasked haigused

Laps ei tohiks vanemate omavaheliste tülide tõttu kannatada. Foto: Andriy Popov / Panther Media / Scanpix

Lastepsühhiaater Anne Kleinbergi sõnul on Eestis palju kurvameelsuse ja muude vaimsete haiguste all kannatavaid lapsi, kusjuures sageli on selle probleemiga kimpus lõhutud perede lapsed.

Eesti haigekassa andmetel oli möödunud aastal lapsi, kellele antidepressante välja kirjutati, neljandiku võrra rohkem kui 2012. aastal. Rahusteid võtnud laste arv on nelja aasta jooksul samuti kasvanud.

 

Allikas: Eesti haigekassa.

Kleinbergi hinnangul on esmakordselt psüühilise probleemi tõttu arsti vastuvõtule jõudvaid lapsi Eestis rohkem kui varem, kuid selle põhjuseks ei pruugi olla üksnes negatiivsed arengud. Tohtri sõnul julgevad inimesed varasemaga võrreldes ka rohkem arstilt abi otsida ja teavad, kelle poole pöörduda. «Ka 1990. aastad olid rasked ajad, kuid siis oli inimestel palju majanduslikke probleeme ja mulle isiklikult tundub, et nendega püüti toime tulla enne, kui tervisemurega arsti poole pöörduti,» rääkis ta.

Kleinbergi sõnul on viimasel ajal eriti palju räägitud kurvameelsete laste põlvkonnast, kuid suur osa lastepsühhiaatrite tööst on seotud ka arenguga seotud probleemidega. Näiteks jõuavad tema vastuvõtule ka alaarengu, autismi spektri häirete, aktiivsus-tähelepanuhäire ja õpiraskustega lapsed. Kurvameelsusega seotud haigustest esineb tohtri sõnul Eesti lastel sageli depressiooni, ärevushäireid ja traumast tingitud psüühikahäired.

Seda, kuivõrd Eesti laste olukord naaberriikide omast erineb, kindlalt öelda ei ole võimalik, sest laste ja noorukite depressiooni ning traumast tingitud psüühikahäirete kohta Eestis suuremaid uuringuid tehtud ei ole. Küll aga on Eestis Kleinbergi hinnangul suur probleem abi kättesaadavus, sest tihe ajagraafik ja raviraha nappus ei lase igale väikesele patsiendile piisavalt palju aega pühendada. «Sooviksin, et saaksime igale patsiendile pühendada nii palju aega, et endal ka oleks alati süda rahul,» rääkis ta.

Lõhutud pered

Kleinbergi sõnul tekkivad paljudel väikestel lastel vaimse tervise probleemid just seetõttu, et nad kasvavad keskkonnas, kus vanema ja lapse suhe ei ole kuigi lähedane. Seetõttu ei pöörata sageli ka piisavalt tähelepanu lapse muredele ja vajadustele. «Lapse jaoks on kõige olulisemad turvalisus ja lähedus. Kui lapsel on vanematega hea kiindumussuhe, aitab see tema arengule väga palju kaasa,» rõhutas Kleinberg.

Emaga hakkab lapsel tohtri sõnul kiindumussuhe tekkima juba enne sündi. Selleks, et laps saaks kasvamiseks parimad tingimused, peaks temaga ka kohe pärast sündi lähedaseks saama isa. «Kui lapsel on olemas isa ja ema, kes tema eest hoolitsevad ja tema vajadustele tähelepanu pööravad, siis läheb tal hästi,» rääkis Kleinberg.

Seejuures on psühhiaatri sõnul kõige olulisem see, et mõlemad vanemad lapsega ka sünnist saati tegeleksid ja teda armastaksid, mitte see, kas tegemist on lapse bioloogilise ema või isaga. Kui isa on lapse eest tema sünnist peale hoolitsenud, siis on suhe temaga psühhiaatri sõnul lapse jaoks väga oluline ja seda ei tohiks lõhkuda ka siis, kui abielu lahutada otsustatakse. «Kui vanemad suudavad üksteisest lugu pidada ja teineteist lapse vanemana aktsepteerida, siis on ka lapsel nendega hea suhelda,» rääkis Kleinberg.

Ta lisas, et kui jäävad probleemid ja peresse tulevad uued kasuvanemad, siis tekkib lapsel lojaalsuskonflikt. Nad küsivad endalt, missuguseid suhteid nad kellegagi luua tohivad, nii et keegi ei tunneks end reedetu või häirituna. Nii satuvad lapsed segadusse ega tunne end enam hästi. Seetõttu ei tohiks näiteks lapselt nõuda, et ta kasuvanemat kohe isaks või emaks hüüdma hakkaks, vaid uus vanem peaks kõigepealt vaatama, mida tema lapse heaks ära teha saab, et temaga lähedast ja sooja suhet luua.

Kui vanemad hakkavad lapse kasvatamise pärast tülitsema, siis võivad sellel lapse jaoks olla kurvad tagajärjed, sest tal ei pruugi olla kusagil kohta, kus ta end turvaliselt tunneks ja lapsepõlvest rõõmu tunda saaks. Käitumishäirete põhjuseks võivadki Kleinbergi sõnul sageli olla emotsionaalsed häired, mis võivad olla tekkinud just ümbritseva mõjul.

Samas võib põhjuseks olla ka puudujääk kasvatuses, mis sageli tekib siis, kui vanematel ei jää laste jaoks piisavalt aega. «Kui lapsega ei tegeleta ja tema arengusse ei panustata piisavalt, siis võib juhtuda, et tal tekkivad käitumishäired või õpiraskused, sest ta õpib ära enda jaoks kõige mugavama käitumisviisi. See ei pruugi aga olla ühiskondlikult aktsepteeritud ja võib kahjustada lapse edasist arengut,» selgitas Kleinberg. Kui asjad juba hulluks minema hakkavad, otsitakse abi arstilt, siis on pereteraapia väikese lapse probleemide lahendamiseks parim viis.

Kaks väga erinevat ravimirühma

Kleinbergi sõnul kirjutatakse ravimeid nooremas koolieas, kuni 11-aastastele lastele välja väga harva. «Väikesi lapsi ravides keskendume lapse ja perega tehtavale teraapiale, sest selles eas on ka laste meeleoluhäired seotud eelkõige perega,» rääkis Kleinberg. Ravimi kasuks otsustatakse tema sõnul siis, kui muidu oleks lapse tervis tõsiselt ohus või ta ei suudaks muidu igapäevaeluga üldse toime tulla.

Kleinberg rõhutas, et sageli pannakse antidepressandid ja rahustid laste depressioonist rääkides nii-öelda ühte patta, kuid see on viga. «Need on kaks täiesti erinevat ravimirühma,» rõhutas tohter. Ta selgitas, et antidepressante kirjutatakse välja eelkõige meeleolu- ja ärevushäirete korral, kuid ka näiteks siis, kui lapsel on vaimne alaareng või mõni autismispektri häire.

Rahusteid kirjutatakse aga lastele välja väga harva, näiteks kriisiolukorras, sest antidepressandid ei hakka mõjuma mitte kohe, vaid paari nädala jooksul. Seda tehakse Kleinbergi sõnul väga raskete arenguhäirete korral, kus teisiti ei ole võimalik. «Selline haigus on näiteks vaimse alaarenguga autism, mille puhul võib tekkida oht, et laps vigastab kas ennast või teisi,» rääkis psühhiaater. Ta toonitas, et ka sel puhul püütakse võimalusel hakkama saada lapsele sobiva teraapia ja teistsuguste, sobivamate ravimitega.