Värske raport: toidus varitseb üha suurem hulk ohtlikke baktereid

Sealihast leiti esmakordselt eriti ohtlikke soolekepikesi. Foto: Cseh Ioan / Panther Media / Scanpix

Euroopa Liidu terviseametnike värskest raportist selgub, et kõikjal Euroopas varitsevad inimesi Salmonella bakterid, mille vastu paljud antibiootikumid ei aita. Eriti kehv on olukord Ida-Euroopas, kuid Eesti paistab statistikas siiski pigem positiivselt silma.

Igal aastal sureb Euroopa Liidus antibiootikumide suhtes resistentsete bakterite tõttu 25 000 inimest, selgub Euroopa toiduohtusameti ja haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse täna avaldatud raportist. Baktereid, mille vastu on seni mõjusad antibiootikumid kasutuks muutunud, avastatakse Euroopas üha enam nii toidust kui ka inimestelt ja loomadelt võetud proovidest.

Möödunud aastal avastati loomadest ja toidust esmakordselt soolekepikesi, mille vastu ei aita karbapeneemide nimelised antibiootikumid. Need ravimid on seni sageli olnud viimaseks õlekõrreks inimestele, kelle bakterite põhjustatud haigusest ei ole olnud võimalik teiste antibiootikumidega võitu saada. Peale selle leiti sea- ja veiselihast ka laiendatud toimespektriga beetalaktamaasi (ESBL) tootvaid soolekepikesi. See on valk, mis aitab bakteritel ellu jääda siis, kui nende vastu asutakse võitlema penitsiliini või tsefalosporiiniga. Selliste ohtlike bakteritega saastunud sealiha on kindlaks tehtud näiteks Belgias ja Saksamaal, kuid Eestist teadaolevalt veel mitte.

Peale selle on Euroopas sigade kariloomade seas hakanud levima kolistiini suhtes resistenstsed Salmonella bakterid ja soolekepikesed. See aine kuulub samuti antibiootikumide hulka, mis on seni päästnud paljude inimeste elu, sest teiste antibiootikumidega neid ravida ei ole õnnestunud.

Katsed näitasid ka, et kümme protsenti Campylobacter coli bakteritest jäävad ellu ka siis, kui nende vastu võtta kasutusele antibiootikumid, mis on seni abiks olnud just raskete haigusjuhtumite ravis. Campylobacter coli on aga Euroopa toidus kõige sagedasemini leiduv nakkustekitaja.

Raportis tuuakse ka välja, et Põhja- ja Lääne-Euroopas on antibiootikumide suhtes resitentseid baktereid üldiselt vähem kui Lõuna- ja Ida-Euroopas. Selle põhjuseks on ametnike hinnangul sage antibiootikumide kasutamine põllumajanduses ja antibiootikumide väljakirjutamisega liialdamine. Erinevate riikide võrdlusest ilmneb siiski, et paljude antibiootikumide puhul on Eestis olukord tunduvalt parem kui enamikes Põhja- ja Lääne-Euroopa riikides.

Seda, kui palju on Eestis Salmonella baktereid, mille vastu erinevatest antibiootikumidest kasu ei ole, saad vaadata siit.