Eestis on tehtud liiga vähe HIV-teste

Riik püüab HIV-testide tegemist arvu suurendada. Foto: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Perearstide seltsi hinnangul on nii Eesti haiglates kui ka perearstide juures tehtud liiga vähe HIV-teste, haigekassa püüab olukorda parandada.

Tänavu tõstis haigekassa HIV-testid perearstide uuringufondist välja, et perearstid saaksid määrata HIV-analüüse piiramatult. «Soovime selle otsusega laiendada HIV-uuringuid esmatasandil, et avastataks enam võimalikke viirusekandjaid ning rohkem inimesi suunataks varasele ravile ja nad säilitaks tänu sellele oma elukvaliteedi,» rääkis haigekassa esmatasandi paketi arenduse talituse juht Külli Friedemann. Ta lisas, et kuna viimastel aastatel on suurenenud just heteroseksuaalsete keskealiste inimeste nakatumine, on väga oluline, et uuringuid tehtaks kõigis võimalikes sihtrühmades.

«Seni on perearstid teinud veel vähe uuringuid – keskmiselt alla viie protsendi –, aga on oluline, et perearst saaks alati vajaduse korral või patsiendi enda soovil HIV-uuringu teha,» rääkis Friedemann. Spetsialisti sõnul sõltub HIV-analüüside tegemise sagedus otseselt nimistusse kuuluvate patsientide jaotusest – kui palju on nende hulgas potentsiaalselt riskirühma kuuluvaid inimesi või indikaatorhaiguste, näiteks tuberkuloos, seksuaalsel teel levivad haiguste, lümfoomi või B- ja C-hepatiidi kandjaid. Indikaatorhaigus on haigus või seisund, mille korral HIV-testimine on näidustatud.

Haigekassa esindaja usub, et analüüside arv kasvab Tallinna ja Harjumaa ning Ida-Virumaa perearstide seas 30 protsendini, kuna neis piirkondades on nimistud suuremad ja nakatunuid kõige enam.

«Perearstid saavad vajadusel teha kõigile HIV-testi ilma hirmuta, et uuringufond üle kokkulepitud mahu läheb,» lausus perearstide seltsi juhatuse esinaine Diana Ingerainen. Tema hinnangul oligi üks liiga väheste HIV-testide tegemise põhjuseid uuringufondi piiratud maht. «Loodame, et muutus aitab õigeaegselt tuvastada HIV-positiivseid ja mis peamine, tõkestada HIVi levikut Eestis,» lisas ta.

Eesti paistab Euroopa Liidu riikide seas jätkuvalt silma kõrgeima HIVi levikuga. Eestis registreeritakse 100 000 elaniku kohta 25 uut HIV-juhtu aastas, Euroopas registreeritakse neid 6.

HIV-riskirühma kuuluvad:

• süstitavaid narkootikume tarbinud või tarbivad isikud;
• prostitutsiooni kaasatud isikud;
• meestega seksivad mehed;
• eespool nimetatud isikute sekspartnerid;
• isikud, kellel on olnud sekskontakt HIV-positiivse isikuga;
• tervishoiu- ja teiste valdkondade töötajad, kellel on olnud tööalane kokkupuude potentsiaalselt nakkusohtlike kehavedelikega;
• isikud, kelle kallal on tarvitatud seksuaalvägivalda;

Allikas: HIV-nakkuse testimise ja HIV-positiivsete isikute ravile suunamise tegevusjuhis