Arst selgitab: millal hakkavad Eesti inimesed elama kauem kui 90 aastat?

Eesti inimesed ei ela tõenäoliselt keskmiselt nii kaua kui näiteks Koreas või Jaapanis ning omaette küsimus on inimeste tervena elatud aastad.

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Kui hiljuti avaldatud teadustöös tuuakse välja, et 2030. aastaks ületab Lõuna-Korea naiste keskmine oodatav eluiga 90 piiri, siis Eestis on prognooside järgi aastaks 2060 naiste oodatav eluiga sünnil 88,3 aastat.

Meestel on see samaks ajaks 81,9 aastat, ütles kardioloog ja geriaater ehk eakate arst Kai Saks, tuginedes Euroopa komisjoni 2015. aasta rahvastiku vananemise aruandele. Pikemaid prognoose Saksal pole.  

«Üldiselt on bioloogilist vananemist arvestades riikidel praegu sihikul saavutada keskmine eluiga 93 aastat, üle selle pole väga realistlik,» ütles Saks. Ta lisas, et muidugi elavad üksikud inimesed ka vanemaks, nagu on alati elanud. Näiteks veelgi pikem oodatav eluiga kui Koreas on praegu naistel Jaapanis, Hispaanias, Prantsusmaal ja Itaalias.

Mis on Eesti probleem? 

Inimeste keskmise oodatava eluea pikkus oleneb Saksa sõnul kõige enam inimeste tervisest, mis omakorda sõltub paljudest teguritest. «Eesti probleem on see, et keskealiste ja vanemaealiste inimeste tervis on paljude teiste riikidega võrreldes palju halvem, mistõttu selles vanuses inimesed surevad varem ehk enneaegselt,» rääkis Saks ja nentis, et eks see mõjutabki keskmist oodatavat eluiga.

Eesti probleem on see, et keskealiste ja vanemaealiste inimeste tervis on paljude teiste riikidega võrreldes palju halvem, mistõttu selles vanuses inimesed surevad varem ehk enneaegselt.

Rahvastikunäitajaid mõjutab kõikide vanuserühmade inimeste tervis. «Kui ei juhtu rahvastikukatastroofe, näiteks sõda, kus hävib palju noori inimesi, siis soodustab keskmise eluea kasvu meil just vanemate inimeste enneaegse suremuse vähenemine,» selgitas geriaater. Tema hinnangul seisneb aga iseküsimus selles, kas eluiga pikeneb tervena või haigena elatud aastate arvel.

Mida teha, et Eesti inimesed elaksid kauem?

Saksa hinnangul tuleks lisaks lastele ja noortele suunatud terviseedendusele pöörata rohkem tähelepanu ka kesk- ja iseäranis vanemaealistele, kelle puhul on sihid pisut erinevad. «Muidugi annab kõige kiirema tulemuse just nende vanemaealiste inimeste terviseprobleemide lahendamine ja toimetuleku parandamine, kellel on juba praegu haigused ja probleemid olemas – nende inimeste eluea pikenemine parandaks statistilisi näitajaid kenasti,» rääkis Saks ja rõhutas, et samas ei tohiks ilusad statistikanumbrid olla eesmärk iseeneses. Geriaatri hinnangul on elatud aastate arvu suurenemine väärtus eeskätt siis, kui elu pikeneb tervena ja toimetulevana elatud täisväärtuslike aastate arvel.

Tagasi üles