Miks pea ringi käima hakkab?

Heilika Leinus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tasakaal kaob ära siis, kui inimese aju saab ümbritseva kohta eksitavaid signaale.
Tasakaal kaob ära siis, kui inimese aju saab ümbritseva kohta eksitavaid signaale. Foto: SCANPIX

Pearinglus on elukvaliteeti häiriv probleem, mida kurdavad arstile paljud inimesed, kuid selle probleemi põhjust ei ole sageli lihtne leida ega kõrvaldada.

Kõik see, mida oleme harjunud kirjeldama tasakaaluhäirena, on tegelikult pearinglus ehk -pööritus, kirjutab kõrva-nina-kurguarst Mare Kalvet portaalis Terviseuudised. Pearinglust kurdab üldarstile 5–11 inimest sajast.

Tasakaaluhäired on enamasti seotud ebakindlusega kõndimisel. Tasakaalu kontrollib rägastikutaoline struktuur – sisekõrva labürint. See koosneb luust ja pehmest koest: kolmest poolringkanalist ja otoliitilisest aparaadist. Tasakaaluorgan on tigu ehk cochlea, kus paikneb kuulmisnärv.

Tasakaal kaob ära siis, kui inimene tajub oma keha või ümbruse liikumist ekslikult. See võib juhtuda näiteks siis, kui sisekõrv või väikeaju saavad kahjustada. Sel juhul tekivad intensiivne iiveldus ja oksendamine ning inimene võib muutuda käimisel ebakindlaks või kukkuda.

Selleks, et tasakaalu ja orientatsiooni säilitada, on ajul vaja meeltelt saadavat infot.  

Nägemine annab teavet keha asendi ja liikumise kohta ümbritsevate esemete suhtes. See on teiste tasakaalusüsteemidega võrreldes väga oluline tasakaalukomponent.

Sensoorsed impulsid propriotseptiivsetelt retseptoritelt liigestes, kehatüvel ja kätel võimaldavad vähimate muutuste korral automaatset adekvaatset kehaasendi muutust.

Surve nahale võimaldab kontrollida kehaasendit ja muuta seda vastavalt gravitatsioonile.

Sisekõrvas paiknevas cuppula's ja utriccula's olevad karvarakud jälgivad kehaasendi muutust kõigis kolmes dimensioonis.

Haiguse korral ei vasta sealt lähtuvad ärritused keha tasakaalusüsteemi muudelt osadelt tulevatele sensoorsetele impulssidele ja tekibki pearinglus.

Pearinglus võib tekkida ka juhul, kui keskkõrva tekkib pärlkasvaja, mis aja jooksul suurenedes kahjustab keskkõrva ja lõpuks ka ümbritsevat luukudet. Pärlkasvajat esineb 3–12 inimesel 100 000st ja oma olemuselt ei ole see pahaloomuline kasvaja. Samas kahjustab see kuulmisluukesi, võib levida ka sisekõrva ning kahjustada kuulmisnärvi.

Veel üks tasakaaluhäirete levinum põhjus on labürintiit ehk sisekõrva põletik. See on viirusliku ja bakteriaalse algega, rasketel juhtudel lõpeb ühe poole kuulmis- ja tasakaaluorgani kadumisega.

Selleks, et tasakaaluhäireid põhjustava haiguse raskeid tagajärgi vältida, tuleks korduva peapöörituse korral kindlasti arsti poole pöörduda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles