Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Spetsialistid räägivad: kõik, mida on tarvis teada hääle kasutamisest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Doktor Ülle Kirss Ida-Tallinna keskhaigla häälekabineti arstina tõi välja levinuimad hääleprobleemid.
Doktor Ülle Kirss Ida-Tallinna keskhaigla häälekabineti arstina tõi välja levinuimad hääleprobleemid. Foto: Eleen Laasner

Täna toimus Georg Otsa nimelises muusikakoolis vokaalpedagoogika foorum, kus ühe osana keskenduti just laulja hääle tervisele.

Esimesena sai sõna Ida-Tallinna keskhaigla vokaalpedagoog Kalev Keeroja, kes rääkis, kuidas nende juures vaadatakse pisikese kaameraga läbi nina neelu ja kõri häälepaelte tööd. Selleks, et patsiendi häälest täit selgust saada on korraga teda uurimas nii arst, logopeed kui ka hääleseadja.

Keeroja ütles, et laulmisel ja rääkimisel pole selles mõttes suurt vahet, et see mis on laulmisele hea on ka rääkimisele hea ning see, mis ühele halb on ka teisele halb. Üldiselt satuvad tema sõnul häälekabinetti igasugused inimesed. Nii noored poisid, kes on lihtsalt suutnud oma hääle ära karjuda kui ka professionaalsed lauljad.

«Mõned hääleõpetajad saadavad laulja arsti juurde ideega, et nemad saavad hääle korda teha – see pole kõige ratsionaalsem mõtteviis,» ütles ta. Vokaalpedagoogi sõnul on ka neid, kes näiteks kevadel laulsid veel ilusti, aga sügisel ei tule enam üldse häält välja. Mõnel on hääle murdeperiood lihtsalt pikem, sel juhul ei tohi väga karmilt uuel hooajal alustada.

Keeroja soovitas lugeda Oren Browni raamatut Discover Your Voice, mis annab häid nõuandeid häälekasutamisest. Raamatust tõi vokaalpedagoog välja mõned viisid, kuidas on võimalik oma häälele liiga teha: liigpalju laulmist, liigvali laulmine (näiteks sooviga ennast kuulda), kõrgete nootide pingutamine, madalate nootide pigistamine, jäik kehahoiak, valed rääkimisharjumused (kunstlikult kõrgelt või madalalt) jne.

«Laulmine on nagu sport, ei saa niimoodi, et ainult esmaspäeviti heidan kolm tundi ketast,» viitas Keeroja, et häält tuleb treenida pidevalt.

Terves kehas terve hääl

Füsioterapeut Kirsti Pedak rääkis, kuidas näiteks ainuüksi kehahoiak võib lauljatele hääleprobleeme põhjustada, seda sellepärast, et vokaalne mehhanism hõlmab nii kõhu- ja seljalihaseid kui ka rinnakorvi, kopse, neelu, suuõõnt ja nina – iga komponent neist täidab olulist funktsiooni hääle tootmises. «Hingamises osalevad enim kõhulihased, seejärel roietevahelised lihased, rinna- ning seljalihased,» ütles ta.

«Kui miski teeb laulmisel häda, siis ei pruugi see olla eile juhtunud, vaid hoopis varem, sest muutused kehas võtavad aega,» rääkis Pedak. Ükskõik, milline lihasmuutus võib mõjutada ka häält, sest kõik on omavahel seotud.

Pedaki sõnul räägitakse lauljate puhul just korsettlihasest, mis on vaagna, kehatüve ja õlavöötme vaheline koostöö ja terviklikkus. Laulmise puhul on oluline kõiki neid lihaseid ka treenida, seega vajab keha tavapärast liikumist, väikest kõndi, mis tekitaks hingamisele rütmi ning varustaks keha hapnikuga.

Pideva istumise tulemusel on tekkinud füsioterapeudi sõnul see, et organism ei varusta teatud kehaosasid enam piisavalt, sest pole ju mõtet toita seda, mis niikuinii ei tööta. «Selleks ongi vaja päevas 10 000 sammu liikuda, et saaksime selle hapnikurikka vere,» ütles ta.

«Jõusaal on laulja surm, sest see tõmbab lihase üles, aga kõõluse hästi lühikeseks. See, mis annab lihasele vastupidavuse on aeroobne treening – sõbraga väljas käimine nii, et saad veel normaalselt rääkida, see on selline paras,» selgitas Pedak.

Oluline on ka rühti järgida, me kõik teame seda, aga ometi ei järgi. Piisab vaid peaasendi muutmisest, et rüht sirgu saada. Sirge rüht aitab aga taaskord kaasa hääle tekkimisele, sest kui rüht on sirge on ka kogu ülejäänud keha laulmiseks vabam. Selleks aga, et igas asendis suuta häält teha, näiteks nagu näitlejad peab olema hea dünaamiline stabiilsus ning elastne ja tugev samaaegselt.

«Pillimehed saavad katki minemise korral osta uue pilli, aga kõneaparaati on meil ainult üks, seda tuleb hoida,» ütles füsioterapeut lõpetuseks.

Levinuimad probleemid

Doktor Ülle Kirss Ida-Tallinna keskhaigla häälekabineti arstina tõi välja levinuimad hääleprobleemid. Alustuseks rääkis ta, et ka lauljad peaksid jooma palju vett, sest see teeb häälepaelad elastseks, kuivad häälepaelad ei ole võimelised sama hästi töötama, kui elastsed.

Häälehäiretele tema sõnul aga ühtset teooriat pole. «Evolutsioonis oli kõri algselt mõeldud kopsude kaitseks, et ükski võõras aine ei saaks häälepaeltele sattuda. Hääl pole algusest peale olnud mõeldud rääkimiseks, veel vähem laulmiseks,» lisas ta.

Kuigi hääleuuringuid ei ole teab mis palju tehtud, tõi Kirss välja, et näiteks Soome õpetajatest esineb häälehäireid kümnendikul, lasteaiaõpetajatest koguni pooltel. Samuti on pooltel lauljatest kunagi häälehäireid diagnoositud ja seda olenemata stiilist.

Põhjuseid, miks häälehäired tekivad on mitmeid: hääle liigkasutus, häälele ebasobilik repertuaar, liiga kõrgelt laulmine, suur hääletugevus, koormav hääle tekitamise viis. Samuti mõjutavad häält õhukvaliteet (tolm, suits, kuiv õhk), halb tööasend, stress ja ajutised faktorid, näiteks häälepaelte põletik.

«Liigses häälekasutuses langeb häälepaelte servadele suur mehhaaniline koormus ja see omakorda kahjustab limaskesta,» ütles ta.

Mis on häälehäire?

Häälehäire ei ole haigus, see on haiguse sümptom, mille kaebusteks võivad olla hääle karedus, kähedus, probleemid laulmisel, pingutatud hääl, jõuetus ja hääle väsimine. «Funktsionaalsetel häälepaeltel pole nähtavaid koemuutusi, orgaanilistel aga on,» ütles Kirss.

Orgaaniliste häälehäirete alla liigituvad kõripõletik, maohappe reflukshaigus, Reinke turse ja häälepaelte nupud. Kõripõletiku kergema versiooni puhul pole laulmine keelatud, kui see on aga tugevamalt väljendunud läbi punetuse ja turse, siis on see piirkond ka väga vastuvõtlik kõikvõimalikele vigastustele. «Risk verevalumile, haavandile. Põletik võib limaskestalt üle minna lihasele. Lihaste paranemine võtab aga juba palju kauem aega, seepärast ei maksaks häälepaelu koormata ja pigem teha laulmisesse paus.» sõnas arst. Häälepaelad paranevad, kui neil on antud taastumiseks piisavalt aega, ka sosistamine pole sel ajal hea mõte.

Maohappe häälepaeltele sattumine võib tekitada neelamisvalu, tükitunnet kurgus ja hääle kähedust. Reinke turset põhjustab eelkõige aga suitsetamine, pole vahet kas tegu on tubaka või kanepiga, ühtmoodi paiste ajavad nad häälepaelad ikkagi. Häälepaelte nupud tekivad eelkõige poistel ja täiskasvanud naistel, ka lauljad on riskigrupis. Selle põhjuseks on hääle liigkoormus, mis väljendub mikroverevalumi ja tursega.

Kuidas neid haiguseid ravida? Tuleb anda puhkust ja teha hääleteraapiat (3-6 kuud), puhkust ei tohiks aga liiga pikalt olla, sest nii jäävad lihased nõrgaks. Häälepaelte nuppe võib ka opereerida, kuid need kipuvad tagasi tulema, kui sama tehnikaga edasi minna.

Tagasi üles