/nginx/o/2015/09/30/4543273t1h5de2.jpg)
/nginx/o/2016/06/02/5462281t1h07c5.jpg)
Paljudel noortel lastevanematel on unepuudus tavaline osa päevast ja emad kannatavad selle all tunduvalt rohkem kui isad.
Lastega koos elamine vähendab emade unetunde
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
5800 küsitletava hulgas läbi viidud uuringust tuli välja, et lastega majas väheneb emadel igal öösel magatud unetundide hulk, samal ajal isa unetundide arvu lapsed ei kõiguta, kirjutas Medical News Today.
Pole vist üllatav, et emad teatasid end olevat palju rohkem väsinud kui lastetud naised. Rahvusvahelise uneorganisatsiooni sõnul peaks täiskasvanud inimene magama öösiti seitse kuni üheksa tundi, 35 protsenti vastanutest aga eksisid selle nõudmise vastu.
Vanemaid see statistika ilmselt ei üllata, sest nemad on üritanud nutvat last taas magama saada ning oodanud oma teismelist öösel koju. Sage arvamus on see, et emad saavad laste tõttu vähem und ja uus uuring seda ka kinnitas. Uuringu kaasautori Kelly Sullivani sõnul toetavad uuringu tulemused naisi, kes väidavad, et nad on pidevalt väsinud.
Uuringus osalejad olid 45-aastased ja nooremad Ameerika elanikud.
Naised vs emad
Telefoniküsitluse teel uuriti, kui palju osalejad igal ööl und saavad, kui tihti tunnevad nad end väsinuna ning kui palju lapsi nende majapidamises on. Vajalikuks une koguseks hinnati seitset kuni üheksat tundi ja vähem kui kuuetunnist und tõlgendati puudulikuks.
Alla seitsmetunnist und magavaid lastega naisi oli 14 protsenti rohkem kui neid, kellel pole lapsi. Uuringust selgus, et iga lapse tulekuga on emade unepuudus suurenenud ning risk magamatusele suureneb iga uue lapsega koguni poole võrra. Emad tunnistasid sagedamini, et tunnevad keset päeva väsimust - seda umbes 14 päeval kuus, samal ajal kui ilma lasteta naised tundsid väsimust 11 päeval kuus.
Meeste unehulka laste tulek uuringu järgi ei mõjutanud.
Unepuudus mõjutab negatiivselt füüsilist ja vaimset heaolu, tõstes ka diabeedi, ülekaalulisuse ja depressiooni riski. Uuringu läbiviijad usuvad, et need tulemused aitavad paremini aru saada, kust unepuudus pärineb ja kuidas saaks olukorda muuta.