/nginx/o/2017/01/05/6229333t1h15f3.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/02/28/6394249t1hab88.jpg)
Pooled patsiendid ei esita haigekassale täiendava ravimihüvitise saamiseks taotlust, kuigi neil selle saamiseks õigus on.
Pooled patsiendid kingivad suure summa riigile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soodusravimite loetellu kuuluvaid ravimeid hüvitas haigekassa 2016. aastal 131,5 miljoni euro eest, mida oli 17 protsenti enam kui aasta varem, kirjutab Terviseuudised. Suurimad summad hüvitasime suhkurtõve, vähktõve ja C-hepatiidi ravimitele.
Täiendavat ravimihüvitist saab kindlustatud inimene juhul, kui ta kulutab ravimite loetelu ravimitele kalendriaastas üle 300 euro – arvestamata seejuures kohustuslikku omaosalust ehk retseptitasu ja piirhinda ületavat summat – ning hüvitise saamiseks peab inimene esitama haigekassale taotluse.
Haigekassa maksab 300 eurot ületavast osast tagasi poole ja 500 eurot ületavast osast 90 protsenti.
Haigekassa esindaja Kaidi Kasenõmm tõi välja, et haigekassa maksis 2016. aastal täiendava ravimihüvitisena välja 391 000 eurot ning 2015. aastal mõnevõrra vähem – 349 000 eurot. «Pooled patsiendid ei esita täiendava ravimihüvitise saamiseks taotlust, kuigi tegelikkuses oleks neil selle saamiseks õigus,» ütles ta.
Kasenõmme sõnul on ühe keskmise soodusretsepti maksumus Eesti haigekassas kindlustatud inimesele üldiselt jõukohane, kuid elanikkonnas kasvab nende patsientide arv, kes vajavad raviks mitmeid erinevaid ravimeid.