Gripp on Eestis nõudnud rekordarvu inimelusid

Gripp on eriti ohtlik vanemaealistele. Foto: Lev Dolgachov / Panther Media / Scanpix

Eestis on sel aastal grippi surnud 33 inimest, mida on rohkem kui ühelgi varasemal gripihooajal, mil terviseamet gripi kohta andmeid on kogunud.

Kümne haigla andmete põhjal on sel hooajal gripi tõttu elu kaotanud 33 inimest, neist 29 olid vanemad kui 65 eluaastat, teatas terviseamet oma kodulehel. «See on kõikide aegade rekord. Sellest ajast, kui gripisurmasid on hakatud registreerima, ei ole neid ühel hooajal kunagi nii palju olnud,» rääkis terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri. Kokku on E-Tervise sihtasutuse andmetel gripi tõttu haiglaravi vajanud 1187 patsienti, neist 69 protsenti olid täiskasvanud ja vanemaealised.

Intensiivravi on hooaja algusest alates vajanud 90 inimest, neist  kaks last vanuses 0–4-eluaastat,  üks koolilaps, 18 inimest olid vanuses 18-64 eluaastat ning 68  inimest ehk veidi üle 75 protsendi vanuses  65 ja enam. Intensiivravi vajanute mediaanvanus on 74 aastat. Kõik gripi tõttu lahkunud on kuulunud gripi suhtes riskirühma ja keegi neist polnud vaktsineeritud.

Saluri sõnul on sel aastal varasemast enam gripisurmasid registreeritud küll ka selle pärast, et terviseametile edastab selle kohta andmeid varasemast rohkem haiglaid – kaheksa asemel kümme – kuid see ei ole ainus põhjus. «Pandeemia ajal olid kõik haiglad kohustatud gripi kohta andmed edastama, kuid ka siis ei olnud nii palju juhtumeid,» ütles Saluri. Gripiviirus on tema sõnul olnud sel aastal agressiivne ja mõjunud vanemaealistele laastavalt, kuid enne kui midagi täpsemat öelda saab, tuleks läbi viia põhjalikum analüüs.

Terviseametile teadaolevalt on sel gripihooajal gripi tõttu intensiivravi osakonda sattunud seitse inimest hooldekodudest. Neist viis surid. «Hooldekodudes Eestis kahjuks inimesi gripi vastu ei vaktsineerita,» tõdes Saluri. Selleks, et gripi raskeid tagajärgi vältida, võiksid tema sõnul hooldekodudes viibivate inimeste vaktsineerimise eest hea seista nende lähedased, kohalikud omavalitsused ja hooldekodude pidajad.

Arsti juurde tuleb pöörduda kohe

Sel aastal ringluses olev gripiviirus A(H3N2) on toonud kaasa palju raskekujulisi haigestumisi ennekõike vanemaealiste inimeste hulgas. Haiglaravi vajanute arv kasvab jätkuvalt, kuid enam siiski mitte sellises tempos nagu varem.

Kui inimene on vanem kui 65 eluaastat ja tal tõuseb kiiresti palavik, millega kaasneb nõrkus, köha, nohu, lihas ja liigesvalu, siis tuleks tal esimesel võimalusel ühendust võtta oma arstiga ja anda talle oma muutunud enesetundest teada.

Haigestunud inimene peaks püsima kodus, kindlasti tuleks gripile viitavate haigustunnuste ilmnemisel hoiduda vanemaealiste sõprade ja sugulaste külastamisest.

Saluri rõhutas, et raskeid tagajärgi grippi haigestumise järel aitab ära hoida õigeaegne vaktsineerimine. «Järgmisel hooajal soovitan kõigil inimestel mõelda enda gripi vastu vaktsineerimisele,» pani ta inimestele südamele. Eriti oluline on, et gripi vastu laseksid end vaktsineerida eakamad ja krooniliste haigustega inimesed, sest neile on gripp kõige ohtlikum.

Haigestumiste arv väheneb

Grippi ja teistesse ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestunute hulk on kolmel viimasel nädalal  pidevalt langenud. Möödunud nädala suurema haigestumise languse põhjuseks oli terviseameti hinnangul nädalale langenud püha, mis andis täiendava vaba päeva nii arstidele kui ka patsientidele.

Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu kaudu registreeritud andmete põhjal langes gripitaoliste haigestumiste arv eelmisel nädalal 25 protsendi võrra. Gripi situatsiooni tervikuna võib hinnata intensiivsuse alusel nüüdsest madalaks, kuid  levikut veel laialdaseks.

Gripiviirustest tingitud haigestumiste osakaal on langenud  40-le protsendile. Etioloogiline pilt on muutunud mitmekesisemaks.

Aasta kaheksandal nädalal pöördus arstide poole ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu 3997 haigestunut, neist ligi 46 protsenti olid lapsed.