Ravimid, mis võivad suhkurtõbe põdejate tervist tõsiselt ohustada on kanagliflosiini, empagliflosiini ja dapagliflosiini, teatas ravimiamet. Seetõttu peaksid SGLT2 inhibiitoreid (kanagliflosiin, empagliflosiin ja dapagliflosiin) kasutavad diabeedihaiged regulaarselt kontrollima oma jalalabade ja varvaste tervislikku seisundit, rakendama ennetavat ravi, tarbima piisavalt vedelikku ja andma arstile kohe teada, kui jalalabadel tekivad haavandid, naha värvuse muutus või valu ja tundlikkuse muutus. Arst peaks kaaluma ravi lõpetamist, kui patsiendil tekivad tüsistused, mis võivad lõppeda varba või jala amputeerimisega. Eriti tähelepanelik tuleks arstil olla näiteks siis, kui suhkruhaigel on jalalabal haavandid ja nakkused, osteomüeliit (äge mädane luupõletik) või gangreen (vereringehäiretest tingitud kudede kärbumine).
Euroopa ravimiameti ravimite riskihindamise komitee hindas SGLT2 inhibiitorite ohutust, kuna kahes käimasolevas kliinilises uuringus (CANVAS ja CANCVAS-R) täheldati, et kanagliflosiini kasutanud patsientidel tuleb varbaid amputeerida keskmisest sagedamini. Uuringutes osalevad patsiendid, kellel on diabeedi tõttu suur südame-veresoonkonna kahjustmise risk. Jalaveresoonte kahjustusest tingitud haavandid ja raskemal juhul gangreen, mille tõttu tuleb eemaldada varvas või muu jäse, on tüüpilised diabeedi tüsistused.
Dapagliflosiini ja empagliflosiiniga läbiviidud uuringutes varvaste amputatsioonide riski suurenemist ei täheldatud, kuid andmeid on piiratult ning riski ei saa välistada. Täiendavaid andmeid loodetakse saada käimasolevatest uuringutest.
Kanagliflosiini, empagliflosiini ja dapagliflosiini ravimiteabesse lisatakse hoiatus varvaste amputatsioonide võimaliku riski kohta. Kanagliflosiinile lisatakse harvaesineva kõrvaltoimena alajäseme amputatsioon. See tähendab, et jala amputeerimiseni võib ravimi kasutamine viia ühel kuni kümnel patsiendil tuhandest.