Pohmelli aitab vältida üks väga lihtne nipp

Kõige tervislikum on tarbida vett ilma alkoholita. Foto: Dusan Zidar / Panther Media / Scanpix

Teaduslikult pole molekulaarsel tasandil kindlaks tehtud, miks täpselt pohmelli sümptomid tekivad, kuid enamikku neist seostatakse vähemal või suuremal määral vedelikupuudusega kehas ehk dehüdratsiooniga.

Pole vaja öelda, et alkohol kahjustab meie tervist. Enamik inimesi tajub alkoholi otsest kahjustavat mõju järgmisel hommikul. Alkoholi liigtarbimise järgselt on tüüpilisemad sümptomid: peavalu, iiveldus, suukuivus, punased silmad, oksendamine, nõrkus, väsimus ja isegi tasakaaluhäired.

Miks tekib vedelikupuudus, kui alkoholi tarbides ju ometi juuakse vedelikku?

Inimkehas on väga täpselt paika pandud vedeliku tasakaal ja selle regulatsioon. Ajus toodetakse hormooni nimega vasopressiin (ka antidiureetiline hormoon). See hormoon on vastutav liigse vedeliku väljaviimise tõkestamise eest. Ehk siis, kui retseptoritest tuleb infot, et kehas on vedelikku liiga vähe või kui selle soolsus on juba liiga suur, siis hakkab aju tootma vasopressiini, et vähendada vedelikukadu urineerimise kaudu.

Alkohol aga pärsib selle hormooni tootmist ajus. Ehk siis keha ei hoia enam vedelikku nii palju kinni. Iga ühiku joodud alkoholi kohta toodetakse nii palju vasopressiiini, et uriini tekib tavapärasest kogusest 120 ml enam. Seega juues ära 120 ml ehk ühe pokaali veini, väljutatakse kehast 240 ml vedelikku uriini näol. Pika õhtu jooksul võib sellega tekitada organismile märkimisväärse vedelikupuuduse, mis annab hommikul tunda ebameeldivate sümptomitena. Lisaks mängib hommikuse halva enesetunde puhul rolli ka alkoholi sekkumine normaalsesse glükoosi ainevahetusse, mille tagajärjel võib tekkida organismis liigselt piimhapet ja veresuhkur võib langeda.

Kuidas siis organismi kaitsta?

Kõige lihtsam on muidugi alkoholi mitte tarbida. Kuid alkoholi saab tarbida ka mõistlikult, organismi võimalikult vähem kurnates.

Eelnevalt oli juttu, et iga ühiku alkoholi kohta väljutatakse 120 ml vedelikku lisaks. Lihtne oleks mõelda, et järelikult tuleb iga shot'i kohta võtta lisaks 120 ml vett. Nii lihtne see paraku pole, sest suu kaudu tarbitud veest imendub meie kehasse umbes pool või kolmandik. Kui me võtame alkoholi ühikuks 120 ml veini, siis sinna kõrvale peaks seega ära jooma 240–360 ml vedelikku. Ja see on kõigest liigse vedelikukao ennetamine.

Kindlasti ei ole soovitatav alkoholi tarbida koos kohviga ja eriti palju halba võib kohv teha joomisjärgsel hommikul, sest ka kofeiin on tugev diureetikum ehk viib omakorda vedelikku kehast välja, mis süvendab organismi vedelikupuudust.

Oluline on jälgida, et alkoholi tarbima hakates ei oleks organismis juba vedelikupuudust ehk alkoholi ei tohi juua januga. Eelnevalt tuleb janu kustutada nt mineraalveega ja organismi vedelikutasakaal paika saada.

Edasi võiks tarbida iga alkohoolse joogi klaasi kohta kõrvale/vahele vähemalt samas koguses vett.

Klaas vett on kindlasti omal kohal ka enne magama minemist.

Vee valikul võiks eelistada gaseerimata ja madala mineraalainete sisaldusega vett. Siiski on ka kõrge mineraalsusega gaseeritud vesi igal juhul parem, kui üldse mitte vett tarbida.

Oluline on silmas pidada, et kokteilide puhul ei saa alkoholile lisatud mahla või muud jooki arvestada vedelikuna, mis aitab meil säilitada veetasakaalu organismis. Nii ei saa viinakokteili puhul arvestada viina ja mahla eraldi. Tegemist on umbes 250 ml alkohoolse joogiga, mille kangus on näiteks kümme protsenti, mitte 4 cl 40-protsendist alkoholi ja 200 ml mahla. Mahl ei sobi organismile vedeliku taastamiseks oma suhkrusisalduse tõttu. Seepärast tuleb alkoholiga koos tarvitada just vett.

Soovid teada, kas tarbid liiga palju alkoholi? Vaata siit järele. Nõuandeid alkoholi ja vee tarbimise kohta leiad ka siit.