Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Riiklik päästeplaan nörritab meedikuid

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Väidetavalt on Eestis puudu mitu tuhat medõde. | FOTO: Scanpix

Aastaid medõdede nappusega silmitsi seisnud riik lootis probleemi lahendada, jättes medõdede praktikatasud haiglate kanda ja plaanides säästetud raha arvelt suurendada õdede koolitamist. Riiklik päästeplaan tekitas pahameelt haiglate ülemõdedes, kelle kinnitusel olukord mitte ei parane, vaid halveneb.

«Me oleme põhimõtteliselt selle vastu, et raviraha kasutatakse praktikatasu maksmiseks. See ei ole õige,» rääkis Tartu Ülikooli kliinikumi ülemõde Tiina Freimann. Sotsiaal- ja haridusministeeriumile saadetud protestikirjale on alla kirjutanud kaheteistkümne haigla ülemõed ja Freimann on üks neist. Ülemõe sõnul on praktikal väga oluline osa meditsiiniõdede koolitamisel, moodustades sellest peaaegu poole.

Õendusjuhtide soov on, et praktika juhendamistasu oleks eraldi rahastatud ning seda maksaks ka edaspidi haridusministeerium. «Haigekassa raha on piiratud ja see ei ole ette nähtud praktikatasude maksmiseks. See on mõeldud raviks,» kinnitas Freimann.

Ta selgitas, et juhendamistasudeks haiglatele lisaraha ei eraldata, vaid vastav summa tuleb leida haiglatel oma pingelisest eelarvest. Samas ei suuda haiglad juba praegu maksta õdedele pädevuspõhist töötasu, mis motiveeriks neid olema praktikajuhendaja.

«Eelkõige peaksime taastama diferentseeritud palga, enne kui võtame täiendavaid kulusid,» leiab Freimann.

Haiglate õendusjuhid on veendunud, et uus kord seab ohtu suure hulga üliõpilaste praktika haiglates. Seni on näiteks kliinikum võtnud vastu maksimaalse arvu tudengeid, nüüd aga näeb konsensuslepe ülemõe sõnul ette, et iga 20 ravivoodi kohta võtavad haiglad vastu 1,5 üliõpilast.

«Kui meile saadetakse 30 üliõpilast, siis leppe järgi saaksime võtta seitse üliõpilast, kuna psühhiaatrias ei ole voodikohti rohkem. Aga neil ei ole mujal praktikat sooritada, sest vaimse tervisega seotud osakondi on vähestes haiglates,» tõi ta näite.

Freimanni sõnul pole juhendamistasu ainus praktikaga kaasnev kulu, haiglatel tuleb kinni maksta ka selleks vajalikud meditsiinilised vahendid, kaitseriietus ja -vahendid, hügieenitarvikud jmt.

«Motivatsioon vastu võtta palju õppureid kaob ära, kui kõik kulud meie kanda jäävad.»

Kas õdesid ongi nii palju vaja?

Ka seavad ülemõed kahtluse alla väited, nagu vajaks Eesti nii palju uusi meditsiiniõdesid. «Need analüüsid, mille alusel öeldakse, et nii palju õdesid on puudu, on väga puudulikud,» rääkis Freimann. Tema hinnangul on tegu regionaalse probleemiga. «Tartu tervishoiukõrgkooli puhul on juba mure, kas kõik õed leiavad endale Lõuna-Eestis töö,» selgitas ta oma arvamust.

Freimanni sõnul on seni õdede vastuvõttu suurendatud, kuid see ei tähenda veel nende jõudmist haiglatesse tööle, sest väljalangevus on suur. Õendusjuhtide sõnul tuleks selle probleemiga tegeleda.

Halb juhtub praegu, hea kunagi tulevikus

Haiglate liidu juhi Urmas Sule sõnul mõistab ta õendusjuhtide muret, sest haiglate jaoks on tegu rahalise kohustusega. «See (praktika juhendamistasud – toim) tuleb haigla eelarve muudelt ridadelt kokku tõmmata. Olukorras, kus raha niigi napib, on see suur väljakutse,» rääkis Pärnu haigla juht. Soovimata konkreetselt numbrit välja öelda, tunnistas Sule, et juhendamistasudeks vajaliku summa leidmine on ka Pärnu haigla jaoks keeruline.

«Meile on kogu aeg öeldud, et tehtagu väiksema raha eest aina rohkem, aga tänavu oleme kriitilises olukorras, et neid asju, mida haiglatelt tahetakse, on nii kuradima palju – et tõstaksime võimekust eriolukorras reageerimiseks, maksaksime palku oluliselt kõrgemas mahus, kui eelarve võimaldab,» rääkis Sule.

Haiglajuhi sõnul on seetõttu pingeid tervishoiusüsteemis palju ja õendusjuhtide mure põhjuseks ongi, kuidas «pikemaajalisi eesmärke nii täita, et hundid oleksid söönud ja lambad terved».

Haiglate liidu juhi sõnul on kõige suurem õdede puudus Tallinna piirkonnas, mujal on see probleem väiksem.

Sule sõnul on praktikakohtade arvu arutatud kõrgkoolidega pikalt ja lõpuks on selleks olemas metoodika.

«Seda võib kritiseerida, aga vähemalt on mingi kokkulepitud loogika, et sellise praktika vastuvõtuvõimekusega saavad haiglad hakkama.»

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse sõnul oli konsensusleppe sõlmijate eesmärk suurendada õdedeks õppijate arvu. Leppe ettevalmistamisel ja sõlmimisel esindas haiglaid haiglate liit. «Sotsiaalministeeriumi jaoks on oluline haiglate liidu kinnitus, et haiglad, olles huvitatud õdede järelkasvu ja õdede koolituskohtade arvu suurenemisest, on valmis korraldama õdede praktikat edasi ja maksma praktikajuhendajate tasusid,» rääkis Jesse. Ta lisas, et ministeerium on palunud võimalust kohtuda haiglate liidu juhatusega, et aru saada, miks on tekkinud mõnes haiglas segadus.

Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis on 2017. aastal õdede õppekavas kokku planeeritud 462 kohta. Ämmaemanduse õppekavale võetakse tänavu vastu 53 ning järgmisel aastal 55 õpilast.

Eelmise aasta 15. novembril sõlmisid konsensusleppe sotsiaalministeerium, haridus- ja teadusministeerium, Eesti Haiglate Liit, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Eesti Õdede Liit ja Eesti Ämmaemandate Ühing.

Tagasi üles