/nginx/o/2009/01/27/123752t1h4a81.jpg)
Haigekassa andmeil maksid eestimaalased 2010. aastal ühe soodusretsepti eest keskmiselt 0,32 eurot (5 krooni) vähem kui 2009. aastal.
Eesti inimesed maksid soodusravimite eest mullu vähem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samas kasvas inimeste hulk, kes kasutasid ravimeid krooniliste ja raskekujuliste haiguste raviks, samuti suurenes ühe inimese kohta aasta jooksul ostetud soodusretseptide arv.
Haigekassa juhatuse liikme Mari Mathieseni sõnul kasvas patsientide omaosalus soodusravimite ostmisel seni igal aastal: «Näis, et tegemist on paratamatusega ja seda trendi ei õnnestu peatada. 2010. aasta andmetest kokkuvõtteid tehes oli heameel tõdeda, et see on siiski võimalik. Soodusretsepti maksumus patsiendile oli 2010 isegi madalam kui 2008. aastal.»
«Kui käitumisharjumused ei oleks muutunud, siis oleksid Eesti inimesed 2010. aastal soodusravimitele kulutanud oma raha ligi 4 miljonit eurot (62 miljonit krooni) rohkem. Näeme siiski, et patsientide kulutused ravimitele võiksid veelgi väheneda,» lisas ta.
2010. aastal rakendusid mitmed abinõud langetamaks ravimite ostmisel patsientide omaosalust. 1. aprillist jõustus apteekidele kohustus pakkuda toimeainepõhise retsepti korral patsiendile soodsaima hinnaga ravimit. Sama aasta septembris alustas haigekassa kampaaniat «Erinevus on ravimi hinnas», juhtimaks patsientide tähelepanu asjaolule, et sageli on toimelt samaväärsete ravimite hinnad väga erinevad. Kampaania eesmärgiks seati elanikkonna teadlikkuse suurendamise abil vähendada välditavat omaosalust ravimite eest tasumisel.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur märkis, et kampaania on aidanud inimestel senisest enam mõista oma õigusi ja teha valikuid: «Kampaania on oluliselt laiendanud arusaama, et patsiendil on võimalus valida sama toimeainet sisaldavate ravimite seast soodsaim. See on kindlasti olnud üks põhjus, miks omaosalus soodusravimite ostul vähenes.»
Ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp märkis, et võrreldes varem tehtud kontrollimistega on odavamate ravimite kättesaadavus apteekides paranenud, samuti on kasvanud geneeriliste ravimite osakaal müüdud ravimitest. «Arenenud riikides nagu Inglismaa, Saksamaa, USA, on geneerikute kasutuse osakaal 65-75 protsenti. Eestis oli see 2010. aastal 34 protsenti, seega on meil arenguruumi veel küllaga,» ütles Raudsepp
Perearst ja perearstide seltsi esinaine Ruth Kalda rõhutas, et meditsiinilises mõttes on geneeriline ravim originaalravimiga võrreldes sama tõhus, ohutu ning usaldusväärne: «Kui mõne ravimi suhtes tekib küsimusi, tuleks sellest oma perearstiga rääkida. Koos leitakse kindlasti õige lahendus.»