Kaheksa küsimust kilpnäärmehaiguste kohta

Kaelavalu võib samuti viidata kilpnäärmehaigusele. Foto: SCANPIX

Kilpnäärmehaiguseid esineb naistel rohkem kui meestel ja enamasti on tegemist ületalitluse probleemidega. 

Terviseuudiste küsimustele vastab PERHi sisehaiguste kliiniku ülemarst, endokrinoloog Anu Ambos.

Kui palju esineb Eesti inimestel kilpnäärmehaiguseid?

Kilpnäärmehaiguste levimust Eestis pole uuritud. Rohkem esineb kilpnäärmehaigusi naistel kui meestel ja põhiprobleemideks on autoimmuunne kilpnäärmehaigus ja sõlmelised muutused kilpnäärmes.

Kas tegemist on rohkem ala- või ületalitluse probleemidega?

Kilpnäärme alatalitlust esineb sagedamini kui ületalitlust, eelkõige vanemates eagruppides. Lisaks on alatalitlus tekkides enamasti pöördumatu seisund, mis vajab elukestvat asendusravi sünteetilise kilpnäärmehormooniga. Ületalitlus on enamasti episoodiline, raviga mööduv seisund.

Kas meil on pilt samasugune või erinev kui mujal Euroopas?

Kogemusele toetudes tundub, et me oma naabritest Põhja- ja Ida-Euroopas ei erine.

Kuidas kilpnäärmehaigused enamasti avastatakse?

Kilpnäärme talitlushäiretest avastatakse ületalitlus enamasti patsiendil esinevate tüüpiliste kaebuste tõttu. Sageli on avastajaks perearst, kes patsiendile esimesena kilpnäärme hormoonanalüüsi teeb. Alatalitlus avastatakse sageli juhuslikult, sest algstaadiumis põhjustab see vähe või sageli esinevaid mittespetsiifilisi vaevusi (väsimus, naha kuivus, kõhukinnisus jne). Kilpnäärme suurenemist ja/või sõlmelisi muutusi märkab sageli patsient ise või leitakse see kaelapiirkonna ultraheli-, röntgen- või kompuuteruuringul.

Kas diagnoos on õigeaegne?

Sageli hilineb kilpnäärme alatalitluse diagnoos. Alatalitlusele iseloomulikke kaebusi seostatakse väsimuse, stressi või vananemisega ja võtab aega, kuni probleem viib kilpnäärme talitluse uurimiseni.

Loe kõiki küsimusi ja vastuseid siit.