Igal kümnendal noorsportlasel esineb terviseprobleeme

Noorsportlase tervisekontrollis saavad noored mitmesugust infot ja tagasisidet oma tervise ja füüsilise vormi kohta.

FOTO: Ida-Tallinna keskhaigla

On selge, et noortele meeldib aktiivselt sportida, iidolite jälgedes seatud eesmärkide poole püüelda ja nende nimel pingutada, kuid paraku unustatakse sageli selle kõrvalt ära oma tervis.

Noorsportlaste tervisekontroll on mõeldud just selleks, et võimalikke riske vältida ja ennetada. Pole sugugi haruldane, et tänapäeval treenivad kõvemad noorsportlased üle kümne tunni nädalas. Kui võrrelda seisukohti sportliku aktiivsuse kohta ühiskonnas, jääb pigem kõlama «sa peaksid rohkem trenni tegema!» kui «vaata, et sa üle ei pinguta!».

Aktiivne eluviis tugevdab nii keha kui ka vaimu, seega ei osata enamasti sportimist karta, vaid võetakse seda igati kasuliku ja tervisliku tegevusena. Nii see ka enamasti on, ent kui koormus kasvab suureks ning treeningutele kulub juba nädalas rohkem kui viis tundi, tuleks kord aastas läbi teha noorsportlase terviseuuring.

Ida-Tallinna Keskhaigla spordimeditsiini osakonna õendustöö koordineerija Kärolin Kauge sõnul on tervisekontrolli eesmärk eelkõige ennetada südame ja veresoonkonnaga seotud terviseprobleeme, võimalikku ülekoormust, erinevaid spordivigastusi ning mis kõige tähtsam – ka äkksurmajuhte. «Meie eesmärk on tõsta noosportlaste üldist teadlikkust enda tervisest, et nad teaksid, kuidas sportida nii, et nad endale liiga ei teeks,» selgitas Kauge.

«Kui tavaolukorras või puhkeasendis meie süda töötab tavapärases rütmis nii, et me seda enamasti ei tunnegi, siis uuringul tehtava koormustesti eesmärk ongi kontrollida, kuidas süda reageerib koormusele, sest just siis võivad paljud varjatud terviserikked esile tulla,» kirjeldas Kauge. Kui noorte tervises on näha mingisuguseid kõrvalekaldeid või probleeme, suunatakse nad vajadusel edasi täiendavatele uuringutele ja eriarsti vastuvõtule.

Suunamine

Laste kiires kasvueas on oluline, et nende arengut jälgiksid ja toetaksid nii vanemad kui ka treenerid. On tähtis, et lapsevanemad, treenerid ja noorsportlane ise teeksid igakülgselt koostööd ning toetaksid oma teadlikkuse ja hoolivusega nii vaimselt kui füüsiliselt tugeva ettevalmistusega noore inimese kasvatamist. Lapse regulaarne tervisekontrolli suunamine on üks olulisemaid samme sel teel.

Möödunud, 2016. aastal moodustasid Ida-Tallinna Keskhaigla noorsportlase tervisekontrolli läbinutest täpselt kaks kolmandikku poisid ning ühe kolmandiku tüdrukud. Kõige aktiivsemad tervisekontrollis osalejad olid 13−15-aastased noored, kes moodustasid kõigist osalenutest veidi üle poole, samal ajal kui sihtrühma vanem rühm ehk 17−19-aastased olid kõige passiivsemad osalejad – vaid 7 protsenti kõigist käinutest. Vanuse kasvades suurenevad sageli ka koormused ning seega tuleks hoolt kanda sellegi eest, et üle 16-aastased sportlased käiksid oma tervist kontrollimas.

Eelmisel aastal noorsportlase tervisekontrolli läbinutest avastati mingi terviseprobleem ning piirati seetõttu ajutiselt sportimist igal kümnendal patsiendil. Peamised tuvastatud tervisehäired olid seotud kehvveresuse, luu- ja liigeskonna ning südameprobleemidega.

Kontroll ise

Noorsportlase tervisekontrollis saavad noored mitmesugust infot ja tagasisidet oma tervise ja füüsilise vormi kohta. Mõistagi tehakse antropomeetria ehk inimese keha mõõtmine, et jälgida tema kasvulist arengut ning saada ülevaade kehamassiindeksist. Lisaks saadakse ülevaade sportlase kopsumahust, verenäitajatest ning võrreldakse südametööd rahuolekus ja seejärel koormusel. Samuti on oluline jälgida, kuidas sportlane pärast koormust taastub ehk kuidas reageerivad tema pulss ja vererõhk. Kõik sportlase kaebused arutatakse läbi uuringuid tegeva arstiga ning vajadusel määratakse lisauuringuid.

Enne uuringule tulekut tuleb täita spordimeditsiinilise terviseuuringu küsimustik. Kui noor on olnud haige, siis peab ägedast haigusest möödas olema vähemalt kaks nädalat. Uuringule tulles tuleks kaasa võtta eelnevalt täidetud küsimustik, spordiriided ja -jalanõud, pesemisvahendid ning käterätik. Enne uuringut tuleks vältida kange tee või kohvi joomist ning hoida tervisekontrolli ja viimase söögikorra vahel 2−3-tunnine paus.

Noorsportlase tervisekontrolli oodatakse 9−19-aastaseid nädalas vähemalt viis tundi treenivaid noori. Terviseuuring on kõikidele 9−19-aastastele noortele tasuta – seda rahastab Eesti Haigekassa ning uuringuks ei ole vaja eelnevat saatekirja.