/nginx/o/2017/01/05/6229333t1h15f3.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/03/09/6425143t1h36f7.jpg)
Möödunud aastaga võrreldes on sel hooajal gripi tõttu haiglaravi vajanud tunduvalt rohkem inimesi, kuid täpset gripisurmade arvu hoiab terviseamet esialgu saladuses.
Amet hoiab gripisurmade arvu saladuses
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
E-Tervise SA andmetel on hooaja algusest hospitaliseeritud 1232 patsienti, neist 69 protsenti on olnud täiskasvanud ja vanemaealised patsiendid, teatas terviseamet. Haiglaravi vajanute arv on sel hooajal oluliselt kasvanud eelmise hooajaga võrreldes, mil haiglaravi vajas kokku 970 inimest. Intensiivravi on sel hooajal vajanud 97 inimest, neist 76 inimest vanuses 65 ja enam.
Mitteametlikel, kinnitamata andmetel on kasvanud ka gripisurmade arv, kuid alates veebruarist annab terviseamet gripisurmade kohta infot vaid korra kuus. See tähendab, et märtsi kohta jagab amet teavet aprilli alguses. Varem andis terviseamet gripisurmade ametliku arvu teada korra nädalas.
«Eesmärk on edastada võimalikult täpset informatsiooni, meil peab olema aeg ja võimalus haiglatest laekuvat teavet kontrollida,» selgitas terviseameti peadirektor Tiiu Aro. Ta lisas, et terviseamet analüüsib kõiki andmeid gripihooaja järel. Ametlikel andmetel on gripp sel hooajal nõudnud juba 33 inimelu, mida on rohkem kui ühelgi varasemal hooajal.
Möödunud hooajal vajas gripi tõttu intensiivravi 69 inimest, neist peaaegu pooled olid lapsed. Selle hooaja intensiivravi vajanute mediaanvanuseks on 74 aastat. Kõik patsiendid on kuulunud gripi suhtes riskirühma. Peamiseks kaasnevaks riskiteguriks on olnud vanus ja kroonilised haigused. Andmed kaasuvatest haiguste kohta puudusid kümnel inimesel, kes olid kõik vähemalt 65-aastased.
«Kuna 13 protsenti hospitaliseeritutest on olnud hooldekodude patsiendid, siis tuleks tuleval aastal kindlasti mõelda hooldekodude patsientide vaktsineerimisele,» rääkis terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri.
Möödunud nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 5112 haigestunut, neist 48 protsenti olid lapsed. Haigestunute üldarv kasvas eelneva nädalaga võrreldes 28 protsenti.
Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu kaudu registreeritud andmete põhjal kasvas gripitaoliste haigestumiste arv eelmisel nädalal 25 protsendi võrra. Gripi diagnoosigahaigestunute arv vähenes aga samal ajal 11 protsenti.
Sel nädalal muutus ka ülemiste hingamisteede haiguste põhjustavate viiruste etioloogiline struktuur. Gripiviirustest põhjustatud haigestumiste osakaal langes 25 protsendini (möödunud nädalal 40 protsenti). Gripiviiruse kõrval on ringlusesse jõudnud RS-viirused, mis olid möödunud nädalal peamiseks haigestumiste põhjustajaks ja mis põhjustas ka üldist ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise kasvu.
Gripi intensiivsus on terviseameti hinnangul madal, kuid levik veel laialdane. Gripi lõpust on siiski veel vara rääkida, kuna haiglaravil viibivate inimeste arv püsib jätkuvalt suhteliselt kõrgel tasemel.