/nginx/o/2015/09/30/4543273t1h5de2.jpg)
/nginx/o/2016/07/22/5650695t1hcce8.jpg)
Rahandusministeeriumilt taotlesid kohalikud omavalitsused, haiglad ja ettevõtted toetust 56 esmatasandi tervisekeskuse ehitamiseks või rekonstrueerimiseks kogusummas 58,4 miljonit eurot.
Tervisekeskuste jaoks taotleti 58,4 miljonit eurot toetust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui mitmekülgne arstiabi on kättesaadav, on inimesed tervemad ja ka üldine heaolu kasvab kiiremini,» ütles rahandusminister Sven Sester. «Sellepärast toetame kohalike tervisekeskuste ehitamist ja rekonstrueerimist suuremates asulates. Tasub tähele panna, et tervisekeskuste rajamiseks kasutatav raha lisandub sellele, mida maksame tervishoiu ülalpidamiseks sotsiaalmaksu kaudu.»
Kavas on luua või tänapäevastada esmatasandi tervisekeskused, kuhu on põhiteenustena koondunud perearsti ja -õe, füsioteraapia, ämmaemandaabi ja koduõenduse teenused. Uued tervisekeskused vastavad paremini vananeva rahvastiku vajadustele, kus järjest rohkem tähelepanu pööratakse krooniliste haiguste jälgimisele ja kontrolli all hoidmisele.
Tervisekeskuste loomiseks said toetust taotleda kohalikud omavalitsused, haiglavõrgu arengukavasse kuuluvad haiglad, perearstid ning eriarstiabi osutajad, kelle ruumides juba praegu perearstid töötavad. Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatavale toetusele lisandub taotlejate omafinantseering.
Toetusega on kavas ehitada või rekonstrueerida Abja-Paluoja, Alatskivi, Antsla, Elva, Haapsalu, Jõhvi, Jüri, Kadrina, Kehra, Keila, Kiviõli, Koeru, Kohila, Kohtla-Järve, Kose, Kuressaare, Laagri, Lihula, Loksa, Mustvee, Märjamaa, Narva, Otepää, Paide, Põltsamaa, Põlva, Pärnu, Rakvere, Rapla, Räpina, Saku, Saue, Sillamäe, Suure-Jaani, Tabasalu, Tallinna, Tapa, Tartu, Tõrva, Türi, Valga, Viljandi ja Väike-Maarja tervisekeskusi.
Valitsuse kinnitatud investeeringute kava alusel esitatud esmatasandi tervisekeskuste rajamise ja renoveerimise toetuse taotlusi menetleb ja hindab rakendusüksusena rahandusministeerium, tehes pärast esitatud taotluste hindamist ka rahastamisotsused.