Riigil puudub jätkuvalt ülevaade tööõnnetustest ja kutsehaigustest

Tegevusalade lõikes juhtub enim tööõnnetusi metallitööstuses ning ehitussektoris. Foto: SCANPIX

Riigikontrolli järelaudit näitas, et riik ei ole mitmete aastate jooksul suutnud töötavate inimeste tervise kaitseks töökeskkonnas sisulisi muudatusi ellu viia – riigil puudub jätkuvalt ülevaade tööõnnetuste ja kutsehaiguste tegelikust ulatusest.

Kuigi riigikontroll juhtis riigi puudulikule tegevusele tööõnnetuste ja kutsehaiguste vähendamisel tähelepanu juba 2007. aastal, puudub riigis jätkuvalt ülevaade ning loodud ei ole ka tööõnnetuse- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi. Tööandja vastutuspõhimõtete kehtestamata jätmise tõttu kannab tööõnnetuste- ja kutsehaigustega seotud kulud eelkõige riik solidaarse pensioni- ja ravikindlustussüsteemi kaudu.

Ametliku statistika kohaselt registreeritakse Eestis umbes 3000 tööõnnetust aastas, millest 20-30 lõppevad töötaja surmaga. Kutsehaigusi diagnoositakse 70 ringis. Eesti omapäraks on, et võrreldes surmaga lõppevate tööõnnetuste arvuga registreeritakse kergeid ja raskeid tööõnnetusi vähe. Selle põhjuseks pole Euroopa keskmisest parem töökeskkond, vaid õnnetustest teatamata jätmine.

Riigikontrolli teatel nõustub ka sotsiaalministeerium, et Eestis ei registreerita kõiki tööõnnetusi ning selle peamiseks põhjuseks on tööandjate huvipuudus. Riigikontroll leiab aga, et kui riigil pole ülevaadet toimunud tööõnnetustest, siis ei ole tal võimalik kujundada ka poliitikat nende probleemide lahendamiseks.

Puudub ka eraldi kindlustussüsteem

Eesti on üks väheseid Euroopa Liidu riike, kus puudub eraldi tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteem, mis motiveeriks tööandjaid töökeskkonda parandama. Tööõnnetustest ja kutsehaigustest tulenevad kulud kannab praegu eelkõige riik solidaarse pensioni- ja ravikindlustussüsteemi kaudu. Praeguse tööõnnetuste ja kutsehaiguste hüvitamise korralduse puhul ei ole töökeskkonna seisund ja selle eest vastutava tööandja panus kahjude hüvitamisse seotud.
Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi, mis on olnud paljude valitsuste tööplaanis ning äsja toimunud valimistel pea kõikide erakondade valimisprogrammis, pole suudetud viimase 15 aasta jooksul luua.

Kuigi valitsus on viimastel aastatel teinud nii rahandusministeeriumile kui ka sotsiaalministeeriumile ülesandeks töötada välja Eestile sobiv tööõnnetuse- ja kutsehaiguskindlustuse vorm, ei ole praeguseni erinevaid kindlustusvorme ja nende mõjusid töökeskkonna parandamisele põhjalikult analüüsitud ega välja töötatud seaduseelnõu tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse rakendamiseks.

Nimetatud probleemi valguses koostas riigikontroll auditi käigus lühianalüüsi Soome, Saksamaa ja Hollandi tulemuslikult toimivate süsteemide kohta ning leidis, et kõigis neis on elemente, mille kasutamist Eesti süsteemi väljatöötamisel tasuks kaaluda.

Auditi tulemusena tegi riigikontroll sotsiaalministrile mitmeid soovitusi, kuidas praeguse süsteemi raames töökeskkonna tõttu kannatanud isikute ravi (sh haiguste diagnoosimise) rahastamist ja kahju hüvitamist paremini tagada. Seejuures peaks suurenema tööandjate vastutus ja nende kohustused olema täpsemalt kindlaks määratud.

Lisaks soovitas riigikontroll sotsiaalministril ja rahandusministril koostada põhjalik mõjuanalüüs eri tüüpi töötervishoiusüsteemide rakendamise võimalikkuse kohta Eestis ning selle põhjal töötada välja Eestis rakendatav süsteem töökeskkonna ohutuse, tööõnnetuste ja kutsehaiguste kompenseerimise ning kannatanute hilisema rehabilitatsiooni tagamiseks.

Riigikontrollil valmis 2007. aastal audit «Riigi tegevus tööõnnetuste vähendamisel», mille tulemusena leiti, et riik ei ole teinud kõike vajalikku, et tagada Eesti inimestele ohutu töökeskkond. 2010. aastal analüüsis riigikontroll, kas kolm aastat tagasi tehtud soovitused on ellu viidud ning kas riik on teinud kõik, et säilitada ohutu töökeskkonna tagamise kaudu tööealiste inimeste töövõimelisus.

Viimasest Euroopa töötingimuste uuringust selgus, et Eesti on sõltuvalt ohuteguri liigist mitmes valdkonnas kuni kümne protsendi võrra kehvemas olukorras kui ELi riigid keskmiselt (näiteks kokkupuutel vibratsiooniga 9, kokkupuutel müraga 8,5 ja raskuste tõstmisel 7,5 protsenti võrra). Töötingimuste uuringuid teeb ka Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur, kelle 2009. aastal avalikustatud tööohutuse ja -tervishoiu üleeuroopalise arvamusuuringu kohaselt peab 84 protsenti Eestis küsitletutest terviseprobleemide põhjustajaks töökohta.

54 protsenti küsitletute arvates on töötingimused mingil määral paranenud ja ainult viie protsendi hinnangul on olukord palju parem. Eestis jälgib ja kontrollib töökeskkonna ohuteguritega kokkupuudet tööinspektsioon.

Valitsus lubas 2007.–2011. aasta tegevusprogrammi sotsiaal- ja tervishoiupoliitika valdkonnas luua tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse, mis tugineks töötuskindlustuse kogemusele ega tõstaks tööandja maksukoormust. 2007. aasta audit on kättesaadav riigikontrolli kodulehel.