/nginx/o/2011/06/07/617278t1hd8dc.jpg)
/nginx/o/2010/05/21/372164t1h07cc.jpg)
Eestis pole seni suudetud luua tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi, kuid sotsiaalminister Hanno Pevkuri kinnitusel on süsteemi loomine uuel koalitsioonil kindlasti kavas.
Pevkur: tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteem tuleb kindlasti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikontrolli järelauditis osutati, et Eesti on üks väheseid Euroopa Liidu riike, kus puudub eraldi tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteem, mis motiveeriks tööandjaid töökeskkonda parandama.
Pevkur selgitas valitsuse pressikonverentsil, et tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi loomine on kirjas nii Reformierakonna kui ka Isamaa ja Res Publica Liidu platvormis ning uus parlament peaks selle korra kindlasti vastu võtma.
«Selle üks täiendmotivaator on ka see, et see annaks meile võimaluse vaadata ringi soodus- ja eripensionides, mis ei ole kõige mõistlikumalt üles ehitatud,» lisas minister.
Peaminister Andrus Ansip täiendas, et praegu maksab maksumaksja haigekassa kaudu kinni kõik tööandja tegematajätmised. Nimelt tööõnnetustest ja kutsehaigustest tulenevad kulud kannab praegu eelkõige riik solidaarse pensioni- ja ravikindlustussüsteemi kaudu. Praeguse tööõnnetuste ja kutsehaiguste hüvitamise korralduse puhul ei ole töökeskkonna seisund ja selle eest vastutava tööandja panus kahjude hüvitamisse seotud.
«Tuleb tööandjaid motiveerida looma töökohti, mis ei kahjusta inimese tervist. Uue süsteemi järgi peaksid need, kelle töökohad kahjustavad inimese tervist, maksma rohkem kui need, kelle asjad on korras,» lisas peaminister. Ta tõdes, et süsteem vajab kindlasti täiendavaid vahendeid.
«Paraku on erimeelsusi ettevõtjate vahel olnud nii palju, et alates 1992. aastast pole ükski riigikogu koosseis jõudnud seda luua. Ma usun, et uus riigikogu saab sellega hakkama,» avaldas Ansip lootust.
Hanno Pevkur märkis, et koalitsiooniläbirääkimistel ei ole uue süsteemi osas olnud erilisi vaidlusi, küll aga võib küsimusi tekkida süsteemi detailides.
Riigikontrolli järelaudit näitas, et riik ei ole mitmete aastate jooksul suutnud töötavate inimeste tervise kaitseks töökeskkonnas sisulisi muudatusi ellu viia – riigil puudub jätkuvalt ülevaade tööõnnetuste ja kutsehaiguste tegelikust ulatusest. Samuti ei ole seni vastu võetud tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi.