Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Ülevaade hepatiitidest: mida need haigused endast kujutavad?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Hepatiit on krooniline maksapõletik. | FOTO: Sebastian Kaulitzki

Hepatiitide ehk maksapõletike puhul on rohkem tuntud A-, B- ja C-hepatiit, kuid tegelikult on neid märksa rohkem.

Terviseuudised tutvustasid oma kodulehel nn hepatiiditähestikku lähemalt.

A – hepatiit

See levib fekaaloraalsel teel või otsese kontakti kaudu ja on eriti ohtlik siis, kui kokkupuutevõimalus nakatajaga on korduv, näiteks spordilaagrid, sõjaväeosa, koolid. Võib olla on see põhjus, et sagedamini põevad seda lapsed ja noorukid. Samas Eesti jahe kliima sellele hepatiididel eriti ei meeldi, see levib enam sooja kliimaga aladel. Seal võib nakkusallikas olla ka vesi või toit.

Haiguse peiteperiood 15-50 päeva. Esimesed tunnused sarnanevad hooajalisele viirushaigusele: haigel on iiveldus, isutus, ta oksendab, kõht valutab, esineb palavik, aga ka pea-ja lihasvalu. Iseloomulik on vastikus tubakasuitsu vastu.

Hea uudis on see, et tegemist on reeglina iseparaneva haigusega, mis haiglasse viib vaid raske vormi korral. A-hepatiidi vastu on olemas vaktsiin, aga vaktsineerimine on vajalik vaid epideemia olukorras või reisimisel “riskipiirkonda".

E – hepatiit

See hepatiidi liik evib enamasti arengumaades küllalt pikkade intervallide järel fekaaloraalsel teel. Haiguspuhangute vahele võib jääda isegi 10 aastat. See on noorte täiskasvanute haigus, sest enam põevad seda 15-40aastased, eriti mehed. Ohtlik on see viirus ka rasedatele, iga neljas-viies võib surra verejooksude tõttu. Haiguse peiteperiood on 15-65 päeva. Peamised tunnused on palavik, kõhuvalu, isutus, oksendamine. Ka see on iseparanev haigus, mille ravi sümptomaatiline. Kumbki neist kahest hepatiidi vormist ei muutu krooniliseks. Vaktsiini ei ole, ehkki meedia andmetel töötati Hiinas 2012. aastal välja esimene E-hepatiidi vaktsiin.

Ennetuse mõttes on tähtis reisimisel A- ja E-hepatiidist ohustatud aladele hoiduda keetmata vee, jääga jahutatud jookide, merekarpide ja termiliselt töötlemata puu- ja juurviljade söömisest.

B – hepatiit

See on levinud viirus. Maailmas arvatakse olevat 300 miljonit viirusekandjat ja igal aastal 250 000 sellega seotud surma. Nakkus levib kõikide verd ja plasmat sisaldavate kehavedelike kaudu nagu näiteks ka HI viirus. Haigus ei löö välja kiiresti, peiteperiood on 1-4 kuud. Algab see nagu kaks eelmist hepatiiti: palavik, isutus, kõhuvalu, oksendamine, kuid need vaevused kaovad 1-3 kuuga ja edasi võib haigus üle minna krooniliseks. Sel juhul astuvad mängu juba hoopis teised tunnused, nagu raskustunne maksa piirkonnas, maksatsirroos, esineda võivad lööbed, artriit. See-eest rasedale see viirus ohtlik ei ole, kuid lapsel on 50% oht saada viirus sünnituse käigus. B-hepatiidi viirus eritub ka rinnapiima, seega imetamine sellisele emale pole lubatud. Viiruse ravi on sümtomaatiline. Ägedast B-hepatiidist paraneb 85-90% haigeid, ülejäänud jäävad kroonilisteks viiruskandjateks.

Ennetuses on tähtis koht vaktsineerimisel. Vaktsiini mõju kestab 10 aastat.

D–hepatiit

See hepatiit on levinud kogu maailmas, kuid eriti võimsalt Vahemeremaades, kus nakatutakse juba varases eas läbi vigastatud naha ja limaskestade. Mujal on esiplaanil nakkumine sugulisel või narkootikumide süstimise teel. Kui juhtub, et haige on samal ajal nakatunud ka B-hepatiidiga, on tagajärjeks äge põletik, mis võib viia kergesti maksapuudulikkuse tekkele. Lootele enamasti ohtu pole, kuna platsenta hoiab seda viirust kinni. Ravi on sümptomaatiline, aga haigusel oht muutuda krooniliseks. Ennetuses tähtis koht vaktsineerimisel.

G- ja C-hepatiidi kohta loe Terviseuudistest edasi.

Tagasi üles