/nginx/o/2011/03/17/540249t1h6e87.jpg)
Kuigi eksperdid kinnitavad, et Jaapanis Fukushima tuumajaamast välja paiskuv radioaktiivne saaste Eestisse jõuda ei saa, on ka eestimaalased sarnaselt soomlaste ja ameeriklastega hakanud koju joodipreparaate varuma. Mitu Tallinna apteeki on joodi sisaldavatest käsimüügiravimitest juba tühjaks ostetud, kirjutab Anneli Ammas.
«Looduslikud joodi sisaldavad merevetikatabletid Kelpamax on meil otsas,» näitas Sikupilli apteegi juhataja Malle Timberg tühja kohta riiulil. Kui tavaliselt müüb see apteek neli-viis purki tablette kuus, siis nüüd osteti mõne päevaga kümme purki.
Siis sai tabletivaru otsa ja apteekritel tuli vaid käsi laiutada, kui kliendid ikka ja jälle joodi sisaldavaid tablette nõudsid. «Tahtsime juurde tellida, aga laost ka ei saanud,» lisas Timberg.
Hüppeliselt kasvanud huvi joodi vastu kinnitavad ka teised apteegid. «Viimastel päevadel oleme pidanud ostjatele selgitama, et on ohtlik teadmata annuseid joodi sisaldavaid tablette sisse võtta,» ütles Viru keskuse apteegi juhataja Riina Laurimaa.
«Oleme andnud inimestele mürgistusteabekeskuse telefoninumbri 16 662, juhuks kui kellelgi (liigse joodi tõttu – toim) mürgitusnähud ilmnevad,» lisas Laurimaa.
Mürgistusteabekeskuse juhataja Mare Oder märkis, et infotelefonile helistajate arv on viimastel päevadel kasvanud. «On nii ostjaid kui ka apteekreid, kuid õnneks pole veel mürgistusjuhtumeid esinenud,» ütles Oder.
«Joodi sisaldavate preparaatide ostjad on apteekrite sõnul eelkõige venekeelsed inimesed, aga kahjuks pole nende seas meie telefoninumber eriti tuntud,» lisas ta. «Eestlased on tuimemad ja paanikaga nii kergesti õnneks kaasa ei lähe.»
Suured apteegiketid ja hulgimüüjad kinnitasid, et nende ladudes on joodipreparaate piisavalt ja müügi suurt kasvu nad ei prognoosi. «On rõõm taas kord tõdeda, et eestimaalane teeb mõistlikke otsuseid ega ole kaasa läinud massimeedias võimendatud paanikaga,» ütles Marika Pensa Apothekast.
Soomes hakati jooditablette kokku ostma kohe pärast Jaapani tuumajaama katastroofi esimesi ilminguid. Sealsed ajalehed ja ametiisikud kutsusid inimesi üles maha rahunema ja uskuma asjatundjate kinnitust, et Soomes pole mingit põhjust radiatsiooni karta. Sama kinnitavad eksperdid Eestis.
«Soovitame lähtuda vastava ala asjatundjate ja ilmastikuteadlaste selgitustest, et Jaapani õnnetusega seoses Eestis ohtu ei ole,» ütles ravimiameti ravimite osakonna juhataja Ott Laius.
«Isegi Jaapanis pole inimestel soovitatud jooditablette võtta – miks meie peaksime?» ei näinud põhjust radioaktiivsusohu vastu valmistuda keskkonnaameti kiirgusosakonna juhataja Ilmar Puskar.
Jooditablette Eestis ametlikult ei müüda, kuid joodi on mitmesugustes toidulisandites, vitamiine ja mineraale sisaldavates tablettides. «Ühekordne annus vitamiini ei ole ohtlik, kuid järjepideval tarvitamisel võib kujuneda krooniline mürgistus,» hoiatas mürgistusteabekeskuse juhataja Mare Oder. «Otsitakse kaaliumjodiiditablette, mida aga müüakse vaid eriloa alusel ja mille ostmiseks peab olema ka retsept.»
Inimeste käitumise pärast oli mures ka ravimiameti ravimite osakonna juhataja. «Multivitamiinidest ja muudest toidulisanditest ei ole võimalik saada joodi radiatsiooni kaitseks vajalikus annuses, ilma et teiste komponentide annused tervist kahjustaks,» ütles Laius.
«Eestis ei ole praegu vaja enda kaitsmiseks joodipreparaate kasutada, kombinatsioonpreparaadid pealegi selleks ei sobi.»
Odra sõnul ostetakse kokku ka jooditinktuuri, aga see on mõeldud vaid välispidiseks kasutamiseks ehk haava peale panemiseks ega kõlba mitte mingil juhul seespidiseks tarvitamiseks.
«Esimene joodimürgistusele viitav tunnus, kui ainet on liigselt tarvitatud, on metallimaitse suus,» ütles Oder.
Keskkonnaamet soovitab inimestel rahuneda
Keskkonnaameti kiirgusosakond jälgib pidevalt Fukushima tuumajaamas toimuvat. Tegu on lokaalse katastroofiga ja selle mõju Eestisse ei laiene.
Automaatjaamad jälgivad kümnes Eesti punktis reaalajas kiirgusfooni, peamiselt piiri ääres. Peale selle on Eestis kolm filterjaama, mille abil mõõdetakse radioaktiivsete ainete sisaldust atmosfääri osakestes. Euroopa atmosfääri kiirgusseire andmeid on kõigil võimalik jälgida EURDEPi (European Radiological Data Exchange Platform) kodulehel http://eurdeppub.jrc.ec.europa.eu/eurdeppub/home.aspx.
Kui mõni automaatjaam registreerib loodusliku fooni kolmekordse ületamise, annab see häire, mis edastatakse keskkonnaameti valveisikule. Kiirgushädaolukorra tekkides antakse elanikele kõiki ametlikke sidekanaleid kasutades teada, kus avarii toimus, milline on oht, kui kaugele see ulatub ja mida tuleb kiirituse vältimiseks teha.
Kiirgusosakonna juhataja Ilmar Puskar tuletas meelde, et Eesti asub Jaapanist 8000 kilomeetri kaugusel. Ta kinnitas, et isegi 2000 kilomeetri kaugusel asunud Tšernobõli tuumajaama otsene mõju ei ole Eesti looduses ühegi mõõtmisega kinnitust leidnud. «Seni kui Jaapanis kestab talv ja tuuled puhuvad Ameerika mandri poole, ei ole vähimatki võimalust, et mõni radioaktiivne pilv võib meieni kanduda.
Kui kaarti vaadata, siis kõigepealt peab selline pilv ületama ühe ookeani, siis Ameerika mandri ja veel ühe ookeani ja jõuaks alles siis Eesti kohale,» rääkis Puskar ja kinnitas, et meieni jõudes ei oleks selline pilv enam ohtlik.
«Kui tuul nüüd pöörduks, siis oleks hoopis teistsugune olukord, aga selline õhuvoolude suunamuutus on meteoroloogide hinnangul vähetõenäoline,» lisas Puskar. (PM)
/nginx/o/2013/07/05/1875294t1h6552.jpg)