Pidev müra kodus või töökohal ei ole mitte üksnes ebameeldiv, vaid võib põhjustada ka raskeid haigusi.
Missuguseid haigusi põhjustab müra? (1)
Kui silmad saab valgusega seotud probleemide ärahoidmiseks kinni panna, siis kõrvu nii lihtsalt välja lülitada ei saa, kirjutab Bild. Sellel on tagajärjed – maailma tervishoiuorganisatsiooni andmetel on müra Euroopas peentolmu järel teine kõige olulisem tervist kahjustav keskkonnategur.
Müraga puutuvad inimesed kokku liikluse ja linnades toimuva pideva ehitustegevuse tõttu, kuid tervist võivad kahjustada ka kontorilärm, sageli telefonist kuulatav valju muusika, igal ööl norskav partner või vahetpidamata haukuv naabri koer.
Mürasaaste kõige otsesemaks tagajärjeks võivad olla kuulmisprobleemid, mis tekkivad eelkõige inimestel, kes töötavad mürarikkas keskkonnas kõrvakaitsmeid kandmata või kuulavad sageli valju muusikat.
See ei tähenda siiski, et väike mürasaaste on täiesti ohutu. Pidevalt valjude helide keskel olemine võib peavalu, lihaspinget, unehäireid ning mao- ja soolehaigusi põhjustada ka siis, kui ümbritsevad helid ei ole kuulmise tõsiseks kahjustamiseks piisavalt tugevad. Peale selle vähendab müra keskendumisvõimet, mistõttu rändab mõte sagedamini hoopis mujale, kui soovid.
Esseni ülikoolikliiniku epidemioloogiakeskuse juhataja professor Susanne Moebuse sõnul mõjutavad häirivad helid igas vanuses inimeste elu. «Üks üha tõsisemaks muutuvaid probleeme on, et lapsed ei saa tänapäeval enam üldse rahu, sest nad kasutavad pidevalt nutitelefone, tahvelarvuteid ja mängukonsoole,» rääkis ta.
Moebuse sõnul ei teagi lapsed enam sageli, et vaikuses olemine võib olla meeldiv, kuigi tegelikult vajab inimese keha vaikset keskkonda. Müra ütleb kehale, et iga hetk võib toimuda midagi olulist. Tagajärjeks on stress, millest annab tunnistust ka see, et mürarikkas keskkonnas vabaneb organismis tavalisest rohkem kolme olulist stressiga seotud hormooni: adrenaliini, noradrenaliini ja kortisooli.