«Suud puhtaks»: kas alternatiivmeditsiin on ohtlik? (6)

Heilika Leinus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui osa arste pakub nõelravi, siis teiste arvates ei ole selle positiivne mõju piisavalt teaduslikku tõendust leidnud.
Kui osa arste pakub nõelravi, siis teiste arvates ei ole selle positiivne mõju piisavalt teaduslikku tõendust leidnud. Foto: Andriy Popov / Panther Media / Scanpix

Saates «Suud puhtaks» kokku tulnud arstide ja ekspertide sõnul võib alternatiivmeditsiinist abi olla küll, kuid teadmatusest teevad inimesed vahel ka väga ohtlikke valikuid.

Kui  eelmise sajandi alguses oli alternatiivmeditsiini esindajaks külla saabunud tohtrihärra, kelle  pulbrid, tinktuurid ja nõuanded pidid võistlema ussiviina ja raviloitsudega, siis nüüd on rollid vahetunud ja kunagisest alternatiivist on saanud üldtunnustatud tõenduspõhine meditsiin, juhatas ETV saate «Suud puhtaks» juht Urmas Vaino  arutelu sisse. Selle kõrval koguvad tema sõnul taas populaarsust alternatiivsed ravimeetodid, mis võivad inimest küll aidata, aga ka tema tervise tõsiselt ohtu seada.

«Rõhutaksin seda, et alternatiivmeditsiinil on ohud,» rääkis  Eesti lastearstide seltsi juhatuse esinaine Ülle Einberg. Tema sõnul on Eestis näiteks ravitsejaid, kes lubavad lapsi tervendada diabeedist, kuigi tegelikult saab haigust tänapäeval üksnes leevendada, mitte välja ravida. Tohtri sõnul võib lapse tervis insuliinravist loobumisel kõvasti kahjustada saada, nii nagu ka näiteks MMSi tarbides.

Einberg rõhutas siiski, et ta ei suhtu lapse tervenemist soodustatavatesse rahvatarkustesse negatiivselt. Näiteks võivad tema sõnul hästi mõjuda soe õlimähis, mis pannakse imikule kõhugaasidest lahti saamiseks kõhule või ka näiteks õhk, vesi ja päike, mis toetavad ravi. Kuid see ei tähenda, et haige lapsega ei tuleks arsti juurde tulla. Näiteks on Einbergi sõnul lasehaiglasse jõudnud  lapsi, kellel on mitu nädalat kõhuvalu leevendamiseks antud vaid raviteesid, kuigi tegelikult on lapsel olnud pimesoolepõletik ja väga kaugele arenenud äge peritoniit.

Ka Põhja-Eesti regionaalhaigla onkoloogia-hematoloogia ülemarst Helis Pokker ja Tallinna lastehaigla onko-hematoloogia osakonna juhataja Kadri Saks juhtisid tähelepanu ohtudele, mis võivad alternatiivmeditsiiniga kaasneda.  Pokkeri sõnul võib inimese tervis ohtu sattuda eelkõige siis, kui ta hakkab end alternatiivmeditsiini võtetega tohterdama raviarsti eest salaja. Kui inimene vähidiagnoosi saab, on see tema jaoks Pokkeri sõnul tavaliselt väga hirmutav ja nii hakkavadki nii tema kui ka ta pere ja lähedased otsima olukorrast välja tulemiseks kõiki võimalusi. Leitud lahendused jõuavad heal juhul arsti kabinetti, kus nende üle arutatakse, halvemal juhul mitte.

«Meie suur murekoht on see, et kui vähiravi käib ja see käib ravimitega, siis seal on omad kõrvaltoimed ja tüsistused, millest meie teame, mida oodata. Teame kuidas nendest tüsistustest läbi, tulla, kuidas patsienti aidata. Mida me ei tea on koostoimed, sest me ei tea, mida patsient kõrvale võtab. Siis on koostoimed käes ja me ei teagi enam, kuhu me välja jõuame ja kuidas me aidata saame,» hoiatas arst. Peale selle võib Pokkeri sõnul arstil olla väga raske aidata ka inimest, kellel avastatakse vähk varases staadiumis, kuid kes siis asub ennast alternatiivsete ravivõtetega tohterdama ja tuleb arsti juurde alles siis, kui asjad on juba väga hulluks läinud.

Enne alternatiivsete ravivõtete kasutuselevõtmist soovitab arstiga kindlasti nõu pidada ka Saks. «Minu teadmised alternatiivmeditsiinist ei ole nii tugevad, et oskaksin sealt midagi väga palju pakkuda, aga oskan kindlasti arutleda, lugeda ja koos patsientidega nõu pidada, neid toetada nende valikutes või hinnata seda, kuidas see sobib kokku raviga, mida pakkuda saame,» rääkis ta.

Pokkeri sõnul on ravi toetavaid teraapiaid palju. Nii võivad näiteks jooga, liikumine, meditatsioon ja hingamisharjutused tervenemisele tublisti kaas aidata. «Organism on üks – nii füüsis kui vaim. Kui vaim hakkab toetama füüsist, siis on tervenemislootused suuremad ja ravi läbitegemine kergem ja vähem vaevaline.»

Eesti arstide liidu juht ja Lääne-Tallinna keskhaigla kardioloog  Lembi Aug lisas, et loodusravigi peaks olema kontrolli all. Ta tõi näite patsiendist, kellel oli veri väga nõrk. Naisele soovitati vere tugevdamiseks juua nõgeseteed. «See on tegelikult täiesti õige, aga tema läks sellega äärmusesse. Ta jõi nõgeseteed täiesti ohjeldamatult ilma igasuguse kontrollita, kuni tal läks veri nii tugevaks ja paksuks, et ta sai insuldi,» rääkis Aug.

Aeg ja kultuur on määravad

See, missuguseid ravivõtteid sobivateks peetakse, on aegade jooksul erinevates kultuurides olnud väga erinev. Näiteks on aja jooksul muutunud suhtumine nõelravisse. Spordibioloog Kristjan Port tõi välja, et 1822. aastal keelas Hiina imperaator oma riigis nõelravi vähese efektiivsuse tõttu ära. Sellegipoolest on inimeste usk sellesse ravivõttesse säilinud . Kokku on Pordi sõnul maailmas nõelravi kohta tehtud ligikaudu 3000 uurimistööd. Nende uurimistööde põhjal järeldasid Suurbritannias Oxfordis asuva tõenduspõhise meditsiini uurimiskeskuse teadlased Pordi sõnul mõne aasta eest, et nõelravi positiivne mõju ei ole piisavalt tõestust leidnud.

See ei tähenda aga Pordi hinnangul, et tõenduspõhise meditsiini teadmised oleksid nii-öelda kivisse raiutud. Ta tõi näite Prantsuse teadlaste uuringust, mille analüüsiti 50 aasta jooksul maksahaiguste kohta tehtud 500 teadustööd. Analüüsist selgus, et 45 aasta jooksul osutub pool maksahaiguste kohta olemasolevatest teadmistest valedeks. See tähendab Pordi sõnul, et ühe eksperdi karjääri jooksul muutub pool tema teadmistest valedeks, kuid vahepeal ravib ta inimesi just neist teadmistest lähtudes. Selleks, et inimesed oskaksid selles teadmiste virvarris orienteeruda ja säiliks usk tõenduspõhisesse meditsiini, tuleks Pordi arvates patsiente senisest tunduvalt rohkem koolitada.

«Tekib küsimus, mis asi on alternatiivne,» lisas meditsiiniteaduste doktor Adik Levin. Tema sõnul otsib tõenduspõhine meditsiin, mis on kõigest 100 –120 aastat vana, kogu aeg tõde, mistõttu muutuvad väga kiiresti näiteks seisukohad selle kohta, kas ja millal peaks kurgumandlid ära lõikama ja millal on tarvis hormoonravi. «Hiina meditsiin on 6000 aastat vana ja tema enam tõde ei otsi,» arvas Levin, kes lisas, et oli hiljuti Kanadas konverentsil, kus räägiti, et Hong Kongis ravitakse Hiina meditsiini võtetega tänapäeval ka enneaegseid lapsi.

Erinevad ravivõtted võiksid üksteist täiendada

Enamik saatekülalised oli ühel nõul, et sõna «alternatiivmeditsiin» ei ole kuigi õnnestunud, sest tegelikult peaksid erinevad meditsiiniharud omavahel hoopis koostööd tegema. Perearst Anneli Talviku sõnul soovivad arstid, et patsiendid saaksid abi võimalikult erinevate meetoditega, peaasi, et jõutakse tulemusele – võimalikult heale tervisele või enesetundele. «Eelistaksin selles diskussioonis kasutada sõna komplementaarmeditsiin. Me tahaksime, et üks toetaks teist,» rääkis Talvik.

Sellega oli nõus ka Aug: «Koostöö oleks teatud piirides absoluutselt vajalik. Tuleks kasutada ära ka esivanemate tarkust, aga see peab olema kõik kontrollitud ja peab olema tehtud selgeks ka see, et asju saab teha nii, et ei tohi minna äärmustesse,» rõhutas ta. Augi sõnul on paljudes praegustes probleemides süüdi ka tervishoidu kimbutav pidev rahapuudus.

Südamearsti sõnul pöörduvad paljud inimesed alternatiivmeditsiini poole just seetõttu, et nad peavad pikkades ravijärjekordades ootama. «Inimene oma sisemuses tahaks kohe saada murest ja valust lahti,» rääkis Aug. «Inimese jaoks on tema mure kõige tähtsam. Teda ei huvita, kas riigil on majanduslikku võimekust ja kas läheduses on spetsialisti või mitte.»

Levni hinnangul otsivad alternatiivsest meditsiinist kõige enam abi kroonilised haiged, sest praegune meditsiinisüsteem ei vasta nende vajadustele. «Tallinnas on vanuritele üks ainus gerontoloog ja see kahjuks istub ka riigikogus,» rääkis Levin, kellel on enda sõnul perearstidest kahju. «See on nagu üks ämber, kuhu kõik kallatakse. Perearst alati ei saa aidata ja siis hakkab inimene otsima alternatiivseid meetodeid. See on see meie elu tõeline reaalsus,» arvas Levin.

Terviseameti peadirektor Tiiu Aro sõnul on alternatiivmeditsiin pisut defineerimatu, sest seal on ühte patta kokku pandud väga palju erinevaid ravivõtteid, millest paljud on tegelikult pigem abistav ja toetav meditsiin. «Sõna «alternatiiv» tähendab seda, nagu peaksime tegema radikaalseid valikuid, üht asja teise vastu vahetama. Täiendmeditsiin, komplementaarne meditsiin on palju sisulisem ja õigem,» arvas Aro, kes toetas samuti mõtet, et näiteks lümfimassažist või kiropraktikust võib lisaks tõenduspõhisele, klassikalisele ravile kasu olla küll. «Me teame ju ka, et Eestis on kutsekoda ja on välja töötatud mitmed standardid, on rahvusvahelised standardid välja töötatud. Kui see asi on heas mõttes kontrolli all, siis miks mitte täiendavat abi saada,» rääkis ta.

Praegu on täiendmeditsiini alane kutseeksam võimalik Eestis sooritada kuuel erialal: holistiline regressioon, aroomteraapia, refleksioloogia, homoöpaatia, Hiina meditsiin ja Eesti pärimusmeditsiin. Eelmisel aastal anti välja 30 kutsetunnistust, kokku on Eestis 150 kutsetunnistusega täiendava meditsiini terapeuti. Täiendmeditsiini ja loodusravi kutsekomisjoni esimehe Karl Muinasti sõnul on Eestis kõigil kuuel erialal olemas ka kutsestandardid.

Inimesele endale rohkem vastutust

Mis inimeste enda vastutusse oma tervise eest puutub, siis selles olid arutelus osalenud ühel nõul – seda võiks olla rohkem. Nii Augi kui ka Talviku sõnul jõuab tohtrite juurde sageli patsiente, kes tahavad vastutuse oma tervise eest arsti õlule lükata. Näiteks arvavat paljud insuliini süstivad või tablette võtvad patsiendid, et ravimeid kasutades võivad nad probleemideta kõike süüa. «Tegelikult peab inimene iseendaga tegelema ja kõik algab peale inimese enda motivatsioonist – kas ta tahab ise terveks saada ja endaga tegeleda või ta tahab istuda käed rüpes ja öelda, et tulge ja tehke minuga midagi,» rääkis Aug.

«Minu juures käib sageli patsiente, kes ütlevad, et mul on nii palju tööd, andke mingi tablett, et ma suudaksin seda edasi teha,» lisas Talvik, kelle sõnul selline ühe tableti ja ühe lahenduse otsimine on jabur. Abi oleks perearsti sõnul sellest, kui tohtritel oleks patsientide jaoks rohkem aega. «Inimestele annaks usku erinevate ravimeetodite toimesse või mittetoimesse, on see, et arstil oleks aega patsiendiga rääkida, talle silma vaadata, teda kuulata ja siis öelda, mis ta arvab, aga haigekassa ei osta täna oma kindlustatud inimeste jaoks aega. Ta ostab tõenduspõhist, efektiivset ja kiiret ravi, kahjuks aina odavamalt,» rääkis ta. Kui arstil tekkiks inimestega kontakt, siis oleks Talviku arvates ka lootust, et inimesed ei pöördu kahtlaseid ravimeetodeid pakkuvate «arstide» poole üksnes selle pärast, et seal vaadatakse neile silma.

Saates «Suud puhtaks» arutati alternatiivmeditsiini teemadel kolmapäeval, 15. märtsil 2017.

Kommentaarid (6)
Copy
Tagasi üles