/nginx/o/2015/09/30/4543273t1h5de2.jpg)
/nginx/o/2014/09/15/3352411t1hd3ae.jpg)
On vana ütlus, et haigena olles peaks tarbima palju vedelikku. Kuidas see aga tervenemisele kaasa aitab või kas üldse?
Müüt või tegelikkus: kas haiguse ajal peaks palju vedelikku jooma?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uudisteportaali Fox New küsimuste ja vastuse rubriigis vastas doktor Manny sellele küsimusele, et tulgu soovitus ema või arsti poolt, on igatahes tegu väärt nõuandega. Vedelikku peaks eelkõige tarbima selle pärast, et säilitada kehas piisavat niiskustaset, et mitte dehüdreeruda, sest nuusates, köhides või palavikus olles higistades kaotab keha tavapärasest rohkem vett. Eriti suur on kadu kõhulahtisuse või oksendamise korral.
Sage vedelikuvahetus organismis aitab paremini mürkidest vabaneda. Kuid lisaks keha niisutamisele on rohkel vedeliku tarbimisel veel üks hea külg. See muudab ka röga ja tati paksemaks, et seda oleks lihtsam välja köhida ja nuusata ning nii saad hingamisteed puhtamaks.
Juua võib nii vett, puljongit kui teed, aga kindlasti mitte alkoholi ja kohvi, sest neil on kehale vastupidine toime, viies vee süsteemist välja.