Värske uuring: kohv võib päästa nõdrameelsusest

Kui hommikukohvi joomisel mõistlikkuse piiresse jääda, siis ei ole see mitte üksnes nauding, vaid ka abimees, mis aitab aju ärksana hoida. Foto: Jiri Hera / Panther Media / Scanpix

Ameerika teadlased avastasid, et kofeiin ja veel 23 ühendit võivad kaitsta dementsuse ja teiste vaimsete võimete halvenemisega seotud haiguste eest.

Sellele teadmisele jõudsid Ameerika Ühendriikides asuva Indiana ülikooli teadlased pärast seda, kui nad olid uurinud, kuidas mõjuvad inimese ainevahetusele 1280 erinevat ühendit, kirjutab Medical News Today. Täpsemalt uurisid nad, kuidas mõjutavad erinevad ained ensüümi nikotinamiid-mononukleotiid-adenülüültransferaas 2 (NMNAT2) tekkimist kehas. Arvatakse, et see ensüüm aitab peatada kehas dementsust põhjustavaid protsesse.

Selleks, et erinevate ainete mõju välja uurida, manustasid teadlased neid geneetiliselt muudetud hiirtele, kelle keha tootis tavalisest vähem ensüümi NMNAT2. Selgus, et kasuliku ensüümi tootmist kehas võivad soodustada 24 ühendit, kusjuures kofeiiniga tehtud katsed andsid kõige veenvamaid tulemusi. Kui teadlased manustasid hiirtele kofeiini, siis tõusis NMNAT2 tase näriliste kehas märgatavalt – seda oli sama palju kui muundamata hiirtel.

Väga häid tulemusi said teadlased ka varem 1990. aastatel antidepressandina kasutatud rolipramiga. Veidi tagasihoidlikumaid tulemusi saadi tsiprasidooni, kantaridiini, wortmannini ja retinoidhappega.

Selleks, et kindlalt väita, missugused ained on NMNAT2 tootmise soodustamiseks parimad, on teadlaste hinnangul vaja edasisi uuringuid. Kui selline aine leitakse, siis võib see aidata kaasa Alzheimerit, Parkinsoni tõbe ja teisi vaimsete võimete halvenemisega seotud haigusi ärahoidvate ravimite väljatöötamisele.   

Maailmas põeb dementsust ligikaudu 47,5 miljonit inimest ja arvatakse, et see arv kasvab 2050. aastaks kolm korda suuremaks. Kõige levinum dementsuse vorm on Alzheimeri tõbi, mida põeb 60–80 protsenti dementsetest inimestest. Haigusele on iseloomulikud mõtlemise ja mäluga seotud probleemid, segadus, orienteerumisraskused ning meeleolu ja käitumise muutumine. Kuigi siiani on selgusetu, mis Alzheimerit täpselt põhjustab, on teada, et see haigus kujuneb välja ajurakkude surma tagajärjel.