Tegevusloata iluteenuste pakkumine keelatakse ära

Meditsiiniline iluprotseduur ei ole sama, mis kosmeetiku poole pöördumine. Foto: Panther Media/Scanpix/Svetlana Mandrikova

2017. aasta lõpuks viib terviseamet sisse muudatused, mis nõuavad kõigilt ilu-ja täitesüsti teenuste pakkujatelt tervishoiuteenuse osutamise nõuetele vastavalt tegevusluba.

Ilu-ja täitesüstide teenuseid on seni saanud pakkuda ka ettevõtted, kellelt pole nõutud ei terviseameti tegevusluba ega ka tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni, mis on muutnud ilu- ja täitesüstide teenuse laialdaselt kättesaadavaks.

Samas kaasneb ka ilu-ja täitesüstide protseduuriga mitmeid riske, mistõttu on oluline, et teenust viiks läbi meditsiinilise hariduse ja väljaõppega isik. Niine Nahakliiniku plastikakirurg Pille Kirjanen ütles, et igasugune näo- või kehaplastika, milles kasutatakse meditsiinilisi protseduure, alates süstidest lõpetades lõigete vms, on riskantne, kui seda ei teosta meditsiinihariduse ja -kogemusega teenusepakkuja. Kirurg lisas meditsiinilise iluprotseduuri teostamine ei ole sama, mis kosmeetiku külastamine.

Ka plastikakirurg Jüri Kullamaa tõdeb, et kuigi täitesüstidega on võimalik kiiresti ja peaaegu valutult taastada naha nooruslikum välimus, tuleb arvestada protseduuriga kaasneda võivate võimalike terviseriskide ja tüsistustega ning seetõttu tasuks enne protseduuri otsida teenuse osutaja pädevuse kohta infot. «Paraku on ka meie kliinikusse jõudnud kliente, kes pärast luhtaläinud protseduuri vajavad abi ebaloomuliku tulemuse loomulikumaks muutmisega või tuleb hoopis ravida infektsiooni, mis on tekkinud, sest kasutatakse puhastamata vahendeid,» tõdes Kullamaa. Samas nentis ta, et tüsistusi ja ootamatuid olukordi võib ette tulla ka kogenud teenusepakkujate kasutamisel, sest iluprotseduuridega kaasnevad ohud, kuid tõenäosus taolisteks juhtumisteks on pikaajalise kogemuse ja põhjaliku koolituse tõttu väiksem.

«Kui võrrelda iluprotseduuride riskitaset, siis alates juuksurist ja maniküürist, lõpetades täitesüstide ja rinnaoperatsioonidega, kaasneb alati teatav esteetika- ja terviserisk – mida enam sekkutakse inimorganismi loomulikkusesse, seda enam kasvab ka riskitase, mis lisaks on mõjutatud ka inimese organismist ja väliskeskkonna mõjudest,» lausus Kullamaa.

Uutel teenuseosutajatel peab olema terviseameti väljastatud tervishoiuteenuste osutamise tegevusluba eriarstiabi osutamiseks ning tervishoiutöötajad peavad olema registreeritud tervishoiutöötajate riiklikus registris. Tegevusloa saamise eelduseks on muuhulgas vastavus tervishoiuteenuse osutamise nõuetele, mis tuleb samuti saavutada hiljemalt 2017. aasta lõpuks. Juba tegutsevad ettevõtted peavad hakkama kasutama registreeritud tervishoiutöötajaid ja saama tegevusloa hiljemalt 2017. aasta lõpuks või lõpetama tegevuse selles valdkonnas.