/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/03/22/6480197t1h2100.jpg)
Enam kui 70 000 inimese geneetilise materjali uuring viis selleni, et inimestel on võimalik ennustada Alzheimeri tõve tekkimise tõenäosust tulevikus.
Uus test ennustab, millal sind võib tabada Alzheimeri tõbi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selleks loodi uutmoodi geneetiline test, kirjutab Independent. California ülikooli uurija Rahul Desikan analüüsis enam kui 70 000 eaka inimese geneetilisi andmeid. Osal neist oli Alzheimeri tõbi ja teistel mitte.
Teadlase meeskond identifitseeris haiguse geneetilised riskifaktorid iga inimese geneetilises materjalis ja lõi punktisüsteemi PHS. Seejärel kombineerisid teadlased selle skoori haiguse esinemise statistiliste andmetega, et ennustada individuaalset Alzheimeri tõve tekkeriski ning isegi vanust, mil haiguse sümptomid võiksid hakata esinema.
Uurijad testisid kalkulatsioone kahes eraldi patsientidega grupis ja avastasid, et kõige kõrgemate PHS-tulemustega inimestel oli suurem tõenäosus Alzheimeri tõve tekkeks kui neil, kel oli madalam PHS-skoor. Kõrgeima PHS-skooriga inimestel oli uuringu järgi haiguse oodatud avaldumise aeg kümme aastat varasem.
Dr Desikan tõdes, et inimestel võib olla õigustatud hirm saada teada, et neil avaldub haigus, millele ei ole praegu teadaolevalt olemas ravi, kuid teades isiklikku riski, saab planeerida tulevikku. Näiteks mõelda testamendile või teha üldisemaid korrektuure oma elu prioriteetides.
Uuring avaldati ajakirjas Plos Medicine.
Alzheimeri tõbi on kõige levinum dementsuse vorm, mis mõjutab peamiselt inimesi, kel on vanust üle 65 aasta. Haigus võib põhjustada mälu-, mõtlemis- ja käitumishäireid. Dementsus mõjutab Suurbritannias umbes 850 000 inimest ning on hiljuti muutunud Inglismaal ja Walesis suremise peapõhjuseks.