:format(webp)/nginx/o/2017/03/23/6482385t1h8559.jpg)
Ameerika teadlased avastasid videomikroskoobiga elus hiire kopsu vaadeldes, et just kopsudes tekib hiirel suurem osa tema vereringes ringlevatest vereliistakutest, mille ülesanne on aidata verel hüübida ja parandada veresoonte vigastusi.
Ameerika teadlased avastasid videomikroskoobiga elus hiire kopsu vaadeldes, et just kopsudes tekib hiirel suurem osa tema vereringes ringlevatest vereliistakutest, mille ülesanne on aidata verel hüübida ja parandada veresoonte vigastusi.
Teise üllatusena avastasid Mark Looney San Francisco California ülikoolist ja ta kolleegid, et hiire kopsus leidub tüvirakke, mis suudavad taastada vereloome juhul, kui luuüdi tüvirakud mingil põhjusel verd ei tooda, kirjutab Novaator.
Looney ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Nature, et tõenäoliselt tegelevad vereloomega mitte ainult hiire, vaid ka inimese kopsud.
Avastus sai teoks tänu sellele, et teadlased täiustasid eelnevalt vaatlustehnikat, mis võimaldas neil jälgida hiire kopsu väikestes veresoontes üksikute rakkude tegutsemist.
Avastus võib aidata edaspidi paremini mõista ja ravida haigusi, mille puhul on inimese veres vereliistakuid liiga vähe.