Tolmus võib leiduda ohtlikke mürke

Kiiresti lauale kogunev tolm võib sisaldada ohtlikke kemikaale. Foto: Andriy Popov / Panther Media / Scanpix

Teadlased on leidnud kodutolmu analüüsimisel sellest kümneid ohtlikke aineid, mis võivad pärssida hormoonsüsteemi toimimist või soodustada allergiate ja haiguste teket.

Küllap on paljudele inimestele tuttav mõte, kust küll tuleb tuppa nii ruttu tolm, kirjutab thinkbefore.eu. Võib juhtuda, et koristad küll algul tolmuimejaga, siis pesed põrandad ja tõmbad niiske lapiga puhtaks muudki pinnad, kuid ikka on järgmisel päeval tolmurullid voodi all. Sõrmega üle laua tõmmates võib jääda mulje, et viimati on koristatud sajandivahetusel.

Mis on tolm?

Tolm on segu surnud nahast, karvadest, riidekiududest, bakteritest, tolmulestadest, mullast ja muudest osakestest. Lisaks kuhjuvad sinna kemikaalid kõikvõimalikest tarbetoodetest: tekstiilikaupadest – näiteks vaipadest, kardinatest, pehmest mööblist ja riietest – aga ka elektroonikatoodetest ja viimistlusmaterjalidest.

Tolm koguneb raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse, kus see võib säilida aastakümneid. Kodukeskkond on kemikaalidele soodne pelgupaik, sest seal on need kaitstud niiskuse ja päikesevalguse eest. Nii võime puutuda pidevalt ja pikaajaliselt kokku ohtlike ainetega, mis kahjustavad hormoonsüsteemi ning soodustavad allergiate ja haiguste teket. Näiteks on leitud veel hiljuti kodudest DDTd (diklorodifenüültrikloroetaani), mida kasutati kunagi putukatõrjevahendites. Aine kasutamine keelustati juba 1970ndatel, kuna võib põhjustada näiteks närvisüsteemi kahjustusi.

Millised ohtlikud ained peituvad tolmus?

Erinevate uuringute tulemuste võrdlemisel leidsid teadlased, et kõige enam võib leida tolmust ftalaate (DEHP, DEHA. BBP, DBP, DIBP), leegiaeglusteid (TPHP TDCPP, HBCD) ja lõhnaaineid (HHCB).

Ftalaate kasutatakse plastesemetes, et muuta neid pehmemaks ja elastsemaks. Neid aineid võib leida näiteks kosmeetikatoodetest, plastmänguasjadest, vannikardinatest, tapeetidest, puhastusvahenditest ja plastpakenditest. Paljud ftalaadid on reproduktiivtoksilised, mistõttu võivad soodustada arenguhäireid, sünnidefekte ja vähki haigestumist. Lisaks võivad ftalaadid kahjustada hormoonsüsteemi talitlust ja tuua esile allergilisi haigusi, näiteks astmat.

Leegiaeglusteid lisatakse toodetele vähendamaks nende süttimisohtu ja leekide kiiret levimist. Neid kasutatakse näiteks plastis, mööblis, tekstiilis ja elektroonikaseadmetes. Osa leegiaeglustite kasutamine on Euroopa Liidus keelatud, kuid jätkuvalt leidub neid imporditavates toodetes või tooteosades. Leegiaeglustid võivad põhjustada arenguhäireid ning kahjustada hormoon- või närvisüsteemi.

Lõhnaained on looduslikud või sünteetilised ained, mida lisatakse toodetele, saavutamaks soovitud lõhna. Need võivad ärritada nahka, soodustada allergiaid, koguneda organismi, näiteks rinnapiima, ning kahjustada hormoonsüsteemi. Euroopa Liidu tarbijaohutuse komitee hinnangul võib kontaktallergiat lõhnaainete suhtes esineda ühel kuni kolmel protsendil Euroopa elanikkonnast.

Ohtlike ainete mõju

Mõned ohtlikud ained võivad olla kahjuliku mõjuga isegi väga väikestes kogustes. Teadlased on seisukohal, et pidev kokkupuude ka madalates kogustes erinevate ohtlike kemikaalidega nõrgestab meie immuunsüsteemi. Aina enam on hakatud ka tähelepanu pöörama ainete koostoimele ehk niinimetatud kokteiliefektile. Pole selge, kas ja kuidas ained üksteist mõjutavad.

Nii vähendad riske

• Tolmu imemisel ära unusta pehmet mööblit, kuhu koguneb pideva kasutuse tõttu palju tolmu ja mustust.
• Puhasta niiske mopiga ka raskemini ligipääsetavad kohad, ennetamaks ohtlike ainete kogunemist.
• Hoia elektroonikaseadmed tolmuvabad – tihti eralduvad just nendest leegiaeglustite osakesed õhku.
• Puhasta mööblit niiske mikrofiiberlapiga. Kasuta seejuures võimalikult vähe kodukeemiat, et mitte paisata õhku soovimatuid kemikaale.
• Väldi kemikaalide sattumist tolmu – mõtle, mida tarbid, vali vähem ohtlikke aineid sisaldavaid tooteid!