Hamba saab asendada ka siirdamisega

Hammaste siirdamine sobib kõige paremini kuni 25-aastastele inimestele.

FOTO: Stefan Trappe / Caro / Scanpix

Õnnetusi ikka juhtub – ka hammastega, ja paraku vahel lausa nii, et inimene kaotab terve hamba. Moodne meditsiin võimaldab aga naeratust taastada isegi sellisel juhul.

Mõne trauma puhul ja kiirelt tegutsedes saab seda teha oma hamba tagasi paigutamisega, kuid kui oma hammas läheb kaotsi, on võimalik siirdada asendushammas, teatas Optimistic Public. Kuigi välismaal on seda protseduuri tehtud juba ligi kolmkümmend aastat, on oskusteave ja vajalikud seadmed jõudnud Eesti hambaarstideni alles viimastel aastatel, sest protseduuri tegev arst peab igapäevaselt tegutsema suukirurgia valdkonnas ning vajab kogemuse saamiseks mitut sarnast juhtumit.

Üheks selliseks hambaarstiks on Sakala Hambaravis praktiseeriv kirurg Maria Ardel, kes on hambaarsti ja suukirurgina töötanud peaaegu neli aastat. «Hamba siirdamine on keerukas protseduur, millesse on kaasatud mitu erialaspetsialisti: suuhügenistist kirurgini välja, olenevalt konkreetse patsiendi juhtumist, kuid iga patsiendiga arstide kogemustepagas täieneb ning kinnitub,» kommenteeris hamba siirdamise protseduuri Sakala Hambaravi kirurg doktor Maria Ardel. Lisaks võimekale meeskonnale peab hambakliinik tema sõnul kasutama ka spetsiaalset meditsiinitehnoloogiat, mis võimaldab hamba siirdamise protseduuri ette võtta, kuid kõrgkvaliteetseid seadmeid pole seni veel enamikus hambakliinikutes.

Hamba siirdamine on protseduur, mille käigus kasutatakse hamba asenduseks inimese enda hammast, mis paikneb suus vales asendis või on üleliigne – näiteks võib selleks olla terve tarkusehammas. Hamba siirdamine tehakse läbi koos antibiootikumikuuriga ning pärast operatsiooni on eriti oluline suuõõne hügieen, spetsiaalse geeli kasutamine ja järjepidev suuloputus. Operatsioonijärgne paranemisperiood on umbes kaks nädalat ning selleks perioodiks lahastatakse hammas tugevdava traatsüsteemiga kõrvalhammaste külge. «Kord kuus tehakse röntgen, et kontrollida, kas hamba siirdamisega on tekkinud komplikatsioone ja kuidas hammas uues kohas kohaneb,» rääkis Ardel, tuues esile, et kõige sagedasem järelravi, mida vajatakse, on juureravi, kuid kui komplikatsioone ei teki, siis on võimalik siirdatud hambaga elada nii nagu tegemist oleks loomuliku suus asetseva hambaga.

Hamba siirdamise protseduuri kõrval on tunduvalt enam levinud hamba asendamise meetodiks implantaadi kasutamine. «Hamba siirdamine on sobivaimaks lahenduseks kuni 25-aastaste patsientide ravis, kelle hammaste juuretipud ei ole veel välja arenenud. Nii on suurem tõenäosus, et hammas ei vaja lisaks juureravi,» ütles Ardel. Ühtlasi on hamba siirdamine ka odavam kui implantaadi panemine, kuid teisalt tuleb arvestada, et hamba siirdamise juures võib tekkida ka tagasilööke nagu hambajuure resorptsioon ehk sulamine.