Miks on kroonilisest nohust keeruline lahti saada?

Krooniliseks loetakse nohu siis, kui see on kestnud üle 120 päeva. Foto: Volodymyr Melnyk / Panther Media / Scanpix

Kuigi nohu võib esmapilgul tunduda lihtsa haigusena, mida võiks olla ka lihtne ravida, võib selle põhjuse välja selgitamine kujuneda arsti jaoks tõeliseks väljakutseks.

Me ei tea siiani täpselt, miks mõnel inimesel tekib krooniline rinosinusiit (KRS) ja miks see seisund kulgeb erinevalt, vahendab Med24 ajakirja Perearst veebruarinumbris ilmunud artiklit. See teeb kõrva-nina-kurguarst Sven Kivioja sõnul selle haiguse diagnoosimise ja ravi vahel keeruliseks.

Euroopa kõrva-nina-kurguarstide 2012. aasta seisukoha järgi on krooniline rinosinusiit nina ja ninakõrvalkoobaste põletikuline seisund, mis on kestnud olulise paranemiseta üle 120 päeva. Selle diagnoosimiseks kasutatakse nii küsitlusi kui ka uuringuid.

Kuigi esmapilgul võib tunduda, et kahel nohuga kimpus oleval inimesel on sama haigus, siis võib nende keha ravile väga erinevalt reageerida. Mõni inimene terveneb, teise olukord ei lähe paremaks ka neljanädalase antibiootikumikuuri järel ja mõnel tuleb haigus kiiresti tagasi ka pärast lõikust.

Euroopas ja Ameerikas esineb KRSi kahel kuni üheksal protsendil elanikkonnast, esineb nii polüüpidega kui polüüpideta vormi. Haiguse väljakujunemisel mängivad olulist rolli geenid, mis tähendab, et sarnastes tingimustes ei teki kõigil kroonilist rinosinusiiti.

Perearst Iiris Koorti sõnul otsivad kroonilise nohuga inimesed sageli perearstidelt abi. «Üsna tihti tuleb nohuteema jutuks mingi muu probleemi, näiteks norskamise või kroonilise väsimusega seoses. Sageli on inimene vaevusega juba harjunud või leppinud ning peab seda oma iseärasuseks,» kirjutas ta ajakirjas Perearst.

Kroonilise nohu teket soodustab Koorti hinnangul kindlasti meie niiske ja jahe kliima, mis omakorda soodustab ülemiste hingamisteede infektsioone tekitavate viiruste levikut. Teisalt võib kroonilise nohu teket soodustada ka liigne viibimine kuiva õhuga konditsioneeritud ruumides, see põhjustab nina limaskesta kuivust, koorikute teket ja ripsepiteeli kaitsefunktsiooni häirumist. Siinkohal on abi ninalimaskesta niisutamisest.

Kerge vasomotoorne nohu, mis tekib külma temperatuuri, tugevate lõhnade, ereda valguse toimel või kuumade ja vürtsikate toitude söömisel, inimese elukvaliteeti Koorti sõnul enamasti väga ei mõjuta. Sesoonne allergiline nohu allub tavaliselt üsna hästi allergiaravimitele, lisaks on tänapäeval olemas desensibiliseeriva ravi võimalused. Kõige keerukam on aastaringne nohu ja ninakinnisus, millele põhjusliku ravi leidmine võib osutuda üsna keerukaks.

Lastel on kroonilise nohu kõige sagedasem põhjus suurenenud ninaneelumandel ehk adenoid. Peamised tunnused on pidev nohu, suuhingamine ja nasaalne kõne. Adenoidiga lapse uni on enamasti rahutu ja katkendlik, sellest omakorda tuleneb päevane väsimus, tujukus, keskendumishäired või halvimal juhul mahajäämus arengus. Mõnikord on probleem ka sagedased otiidid  ehk kõrvapõletikud. Sellisel juhul on suur osa vanematest nõus sellega, et lapse probleem lõikusega lahendatakse.

Peamine probleem on Koorti hinnangul see, et kõrva-nina-kurguarstide seisukohad ja kahjuks ka kompetentsus adenoidi ravivajaduse osas on väga varieeruvad. «Pahatihti kulgeb laps vanemate soovi tõttu ravi osas teisest arvamust saada aastaid eriarstide vahet. Osa eriarste soovitab oodata – ehk kasvab välja – ja kõhkleva lapsevanema jaoks võib see olla mugav lahendus. Paraku tekivad aastaid kestnud suuhingamise tulemusena sageli rasked hambumisprobleemid ja näokolju arengu häired. Nende probleemidega tegelemine on hiljem juba palju vaevanõudvam ja kulukam, kui õigel ajal tehtud adenoidi eemaldamine oleks olnud,» tõdes perearst.