Värske analüüs: kümme HIV-positiivset läheb Eesti riigile maksma üle miljoni euro

FOTO: Bogdan Cristel / Reuters

Eestis tehtud uuring näitab, et ühe HIV-positiivse inimese ravi läheb Eesti riigile tema elu jooksul keskmiselt maksma üle 100 000 euro, mis tähendab, et kümme HI-viirusega nakatunu eest tuleb riigil 27 aasta jooksul välja käia üle miljoni euro.

Eesti rakendusuuringute keskus Centar tegi uuringu HIV-positiivsete populatsiooni ja leviku prognoosist lähiaastateks, teatas Centar. Esimest korda analüüsiti põhjalikult ka HIV-epideemia kulu Eesti riigieelarvele.

«HIV-nakkuse levikuteed on aastatega järjest enam muutunud ja seda just Ida-Virumaal,» rääkis Centari analüütik Siiri-Lii Sandre. «2015. aasta andmete kohaselt on 65 protsenti diagnoositutest saanud nakkuse heteroseksuaalsel teel, seejuures Ida-Virumaal diagnoositud naistest nakatus seksuaalsel teel sada protsenti ja meestest 85 protsenti. See kõik näitab, et nakkus on liikunud üha enam tavapopulatsiooni,» lisas ta. Sandre sõnul kinnitavad uuringu tulemused, et HIV-positiivsete juurdekasv Eestis jääb lähiaastatel püsima samale tasemele, puudutades üha enam tavapopulatsiooni.

Eestis ei ole teada täpne HIV-positiivsete koguarv, kuna palju on diagnoosimata juhtusid ja võib esineda ka topeltdiagnoosimist. Selleks, et hinnata võimalikku HIV-levimust ja prognoosi lähiaastateks, kasutas Centar maailma terviseorganisatsiooni (WHO) poolt kasutatavat SPECTRUM mudelit. Mudeli mediaanhinnangu kohaselt oli 2015. aastal Eestis 7900 HIV-positiivset inimest ning hinnanguline arv 2016. aastal on sellest madalam 7739. «Infektsioonhaiguste arstid on juba varasemalt prognoosinud HIV-levimust Eestis samasse suurusjärku, seega loodame, et see number jääb nüüd kokkulepitud hinnanguks, millest edaspidi ka lähtutakse,» kommenteeris Eesti infektsioonhaiguste seltsi esimees dr Matti Maimets.

Hindamaks HIV-epideemia kulu Eesti riigile, võrdles Centar HIV-positiivsete inimeste ja tavapopulatsiooni kulusid riigieelarves tervishoiuteenustele, soodusravimitele, töövõimetuspensionitele ja tulude poolelt riigieelarvesse töiselt tulult laekuvat sotsiaal- ning tulumaksu. Tulemustest selgus, et HIV-epideemia on riigile väga kulukas – üks ARV-ravi saav HIV-positiivne inimene toob kokku riigieelarvele aastas kulusid, millest on maksutulud maha arvestatud, 5479 eurot. Võrdluseks toob keskmine tööealine inimene riigieelarvele netotulu 2000 eurot. Kuna HIV puhul on tegemist haigusega, mille korral tuleb ravimeid võtta elu lõpuni, siis toob keskmiselt 27 aastat elav ARV-ravil olev HIV-positiivne inimene riigile kaasa kulusid üle 100 000 euro.

Sandre hinnangul on HIV-epideemia Eesti riigile märkimisväärne koormus, sest tegemist on nakkushaigusega, mida ei ole praegu võimalik välja ravida. Kui haigus ravimata jätta, siis halveneb nakatunu tervis oluliselt, mistõttu ta vajab veelgi enam sotsiaal- ja terviseteenuseid ega ole võimeline ka töötama, mis tähendab et ka maksud jäävad riigil saamata.

Kuna HIV on nakkushaigus, siis kaasneb sellega ka teiste inimeste nakatamise oht, mis on riigile täiendav kulu. «Kui suudame ära hoida ühe nakatumise, siis hoiame ära üle aja tekkivaid kulusid enam kui 100 000 euro eest. Seega on riigi vaatepunktist oluline panustada HIV-ennetustegevustesse, tagada HIV nakkuse varajane avastamine, suunata HIV-positiivsed inimesed ravile ja hoida neid ravil,» ütles Sandre.

Uuringu teostamiseks kasutati andmeid Eesti HIV-positiivsete patsientide andmekogust, terviseameti nakkushaiguste registrist, maksu- ja tolliametist, sotsiaalkindlustusametist ning haigekassast.

Centar korraldas analüüsi läbi sotsiaalministeeriumi, Tervise Arengu Instituudi ja Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi kaasabil, uuringu korraldamist toetas GlaxoSmithKline Eesti OÜ.

Uuringu «HIV leviku prognoos lähiaastateks ja kaasnev kulu riigile» raport on kättesaadav Centari kodulehelt.

Populaarne

Tagasi üles