Värske uuring: poolt Eesti inimestest kimbutab pidev üleväsimus

Ligi pool Eesti meestest on kas sageli või peaaegu alati üleväsinud. Foto: Lev Dolgachov / Panther Media / Scanpix

Tervise arengu instituudi (TAI) täna avaldatud täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring näitab, et pool Eesti inimestest on pidevalt üleväsinud.

Tervise arengu instituut uuris, kui palju tegelevad Eesti inimesed liikumisharrastusega ning missugused on nende toitumine ja seksuaalelu, teatas TAI. Peale selle selgitas TAI välja, kuidas on Eestis lood väsimuse ja stressiga.

Selgus, et üha enam mehi on kas sageli või peaaegu alati üleväsinud. Selliste meeste osakaal kasvas neli protsenti. Kokku on üleväsimusega kimpus 43 protsenti meestest ja 53 protsenti naistest. Pärast langust 2014. aastal on mõnevõrra suurenenud ka rohkem kui 40 tundi nädalas töötavate naiste osa. Üle 40 tunni töötab nädalas 36 protsenti Eesti naistest. Kasvas ka rohkem kui tavaliselt või talumatus stressis olnud naiste osa. Meestel suurenesid mõlemad näitajad minimaalselt.

Mure kondoomi kasutamisega

Uuringule vastanud meestest, kes olid viimase 12 kuu jooksul juhupartneriga vahekorras olnud, ei kasutanud mitte kunagi kondoomi 37 protsenti, teatas tervise arengu instituut. Seda on tunduvalt vähem kui 2014. aastal. Naiste partneritest ei kasutanud seda kunagi aga 53 protsenti. See on ohtlik trend, sest kondoom on ainus võimalus kaitsta end HIV, tripperi ja paljude teiste sugulisel teel levivate haiguste eest.

Palju alkoholi

Viimasel 12 kuul vähemalt mõni kord nädalas alkoholi tarvitanute (meestest 39, naistest 14 protsenti) osa suurenes põhiliselt veini tarvitavate naiste osatähtsuse suurenemise arvel. «Nädalas vähemalt mõni kord veini tarvitavate naiste osa suurenes arvestataval määral (nelja protsendi võrra) ja rohkem kui meestel. Veidi suurenes ka sama sagedusega õlut tarvitavate naiste osatähtsus, meestel see aga hoopis vähenes,» selgitas Tekkel.

Pärast suurt tõusu 2014. aastal vähenes veidi ka meeste osa (49 protsenti), kes tarvitavad vähemalt kord kuus korraga kuus või rohkem annust alkoholi. Kui korraga ära juua nii suur kogus alkoholi, siis on suur oht saada alkoholimürgistus.

Liiga vähe köögivilju

Uuring näitas, et 74 protsenti mehi ja 62 protsenti naisi ei söö endiselt köögivilju nädala vältel kordagi või sööb vähem kui soovitatud. Tekkeli hinnangul võib siiski positiivseks lugeda seda, et üha enam inimesi sööb hea tervise säilitamiseks vajaliku koguse köögivilju.

See võib olla üks põhjus, miks ülekaalulisuse hüppelist kasvu Eestis toimunud ei ole. «Lootustandev on, et kuigi nii ülekaaluliste kui rasvunud meeste osa veidi suurenes, siis naistel see samavõrra vähenes, nii et üldnäitajad jäid 2014. aasta tasemele,» rääkis Tekkel. «Siiski on 40 protsenti Eesti meestest ja 27 protsenti naistest ülekaalulised ning 20 protsenti meestest ja 19 protsenti naistest rasvunud.»

Rohkem liikumist

Uuringu koordinaator, tervise arengu instituudi vanemteadur Mare Tekkel peab uuringu kõige tähelepanuväärivamaks tulemuseks siiski seda, et Eesti inimeste eluviis on üha liikuvam. Kuigi tervisespordiga ei tegele üldse 32 protsenti meestest ja 26 protsenti naistest, kes seda tervise tõttu teha saaksid, on selliste inimeste osatähtsus 2014. aastaga võrreldes hüppeliselt vähenenud.

Paraku suurenes aga märkimisväärselt ka nende inimeste osa, kes liikusid päevas ainult 15 minutit või vähem jalgsi või jalgrattaga tööle/koju ning seda eriti naiste seas. Üha enam on ka mehi, kes oskavad ujuda vaid veidi või ei oska üldse ujuda, samas kui väheste või puuduvate ujumisoskustega naiste arv vähenes kahe aastaga kuus protsenti.

Eesti täiskasvanute tervisekäitumise uuring toimus 2016. aasta kevadel. Juhuvalimisse kuulusid 5000 16–64aastast Eesti elanikku, kohandatud vastamismäär oli 56,5 protsenti. Uuringut on tehtud alates 1990. aastast igal paarisaastal.  

Lisaks tervisekäitumisele leiab uuringust andmeid inimeste terviseseisundi ja tervisehäirete ennetusmeetmete, arstiabi ning mõnede ravimite kasutamise, samuti liiklusohutuse valdkonna kohta.