N, 6.10.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Häirekeskus suunas suure osa helistajatest perearsti nõuandetelefonile

Heilika Leinus
, reporter
Häirekeskus suunas suure osa helistajatest perearsti nõuandetelefonile
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Klarika Kallikorm
Klarika Kallikorm Foto: Tõnu Tunnel

2016. aastal helistati üleriigilisele perearsti nõuandetelefonile 1220 ühtekokku 240 464 korda, kusjuures 25 000 korral suunas helistajad sinna häirekeskus.

Häirekeskuse meditsiinivaldkonna juhi Margit Kallase sõnul saab tänu perearsti nõuandetelefonile aidata inimesi olukordades, kus kiirabi väljasaatmist ei pruugi vaja olla, teatas nõuandetelefon 1220. «Möödunud aastal suunasime perearsti nõuandetelefonile ligi 25 000 häirekeskusesse helistajat, kelle seisund ei vajanud kiirabi väljasõitu. Julgustame inimesi kergemate tervisemurede korral kõigepealt nõu pidama perearsti nõuandetelefoniga 1220, kust suunatakse kõne vajadusel 112-le kiirabi väljasaatmiseks,» selgitas Kallas.

Keskmiselt sai nõuandetelefonilt abi 657 helistajat päevas. Perearsti nõuandetelefoni 1220 projektijuhi Klarika Kallikormi sõnul nõustatakse valdavalt kergemaid tervisemuresid, kuid esineb ka juhtumeid, mis eeldavad erakorralise meditsiini sekkumist. «Selleks oleme Häirekeskusega igapäevaselt operatiivselt kontaktis ja saame mõne sekundiga kõne 112-le suunata, kui on selge, et helistaja tervislik seisund viitab kiire abi vajadusele,» ütles Kallikorm.

Kokku suunati nõuandetelefonilt häirekeskusesse 0,5 protsenti kõnedest. 6,9 protsendil helistajatest soovitati pöörduda haigla valvetuppa ning 8,4 protsenti helistajatest said soovituse pöörduda tervisemurega pere- või eriarsti poole. 84,2 protsenti juhtumitest leidsid perearstitelefoni nõustajate abiga helistaja koduseid võimalusi kasutades lahenduse.

Kuna tervisemured tabavad inimesi sageli ootamatult, on nõuandetelefon hea võimalus professionaalse abi saamiseks olenemata kellaajast või helistaja asukohast. «Nõuandetelefonile pöördumine on praktiline lahendus sellistel juhtudel, kui terviseprobleem tekib väljaspool tööaega või puhkusereisil viibides. Samuti on tõusmas nende helistajate osakaal, kes on töö tõttu kolinud Soome või mujale välismaale elama,» ütles Kallikorm.

Igapäevaselt nõustatakse inimesi ka ravimite kasutamisega seoses ja selgitakse Eesti tervishoiusüsteemi korraldust. Kuna nõuandetelefoni teenus on anonüümne, siis helistatakse tihti ka erinevate delikaatsete tervisemurede pärast. Sageli vajavad tuge ka lapsevanemad väikelaste terviseküsimustes.

Nõustajate toetamiseks on nõuandetelefoni teenusel kasutusel ka meditsiiniline algoritm. «Nõustaja saab helistaja kirjeldatud sümptomid sisestada algoritmisüsteemi, mis annab viited võimalikule haigusele,» selgitas Kallikorm. Viiteid konkreetsetele haigustele nõustajad ei jaga, sest diagnoosi anonüümsele helistajale telefoni teel panna ei tohi ega ka ei saa, kuid sümptomite kontrollimiseks saab soovitada arsti poole või haigla valvetuppa pöördumist.

Perearsti nõuandetelefon  töötab ööpäevaringselt ja helistajaid nõustavad kogenud pereõed ja erakorralise abi osutamise kogemusega õed ning arstid nii eesti kui ka vene keeles. Nõuandetelefoni nõustajad aitavad analüüsida tervise seisukorda ja annavad tegutsemisjuhised esmaseks abiks.

 Perearsti nõuandetelefonile saab nii Eestist kui ka välismaalt helistada ka numbril +372 634 6630. Kõne puhul kehtib helistaja paketipõhine kõnetariif.

Märksõnad
Tagasi üles