/nginx/o/2011/03/22/543226t1h2e7e.jpg)
Sotsiaalasutuste juhtide nõukoda (ESJN), kuhu kuulub 56 Eesti hooldekodu juhatajat, taunib hooldekodude kohta ilmunud halvustavat teavet ja kinnitab, et meie hooldekodude tase on viimasel paaril aastakümnel jõudsalt arenenud ning seda ei pea häbenema.
«Eesti hoolekandeasutused on läbi teinud suured muutused – viimasel paaril aastakümnel on toimunud kiire areng,» kinnitas ESJN esimees Vambola Sipelgas.
Ta lisas, et hooldekodudes pakutavaid teenuseid osutatakse vastavuses nende eest makstavale tasule ning hinna ja kvaliteedi suhe on paigas. «Arvan, et pole põhjust meie hooldekodusid häbeneda või kahelda sealsete töötajate püüdluses pakkuda tuge ja hoolitsust abivajajatele. Kes ei usu – tulge astuge mõnda majja sisse ja uurige ise järele,» kutsus Sipelgas.
Ta tõdes samas, et hoolekanne peaks olema paremini rahastatud. Nõuded, mida igal tegutseval asutusel tuleb täita, nõuavad kulutusi, kuid suur osa eelarvest läheb töötajate töötasudeks – tuleb ju ööpäev läbi tagada teenindava personali kohaolu.
«Tänasel päeval pole õige suhtuda hooldekodusse kui endisaegsesse vaestemajasse, kuhu vanainimesed on silma eest varjule toimetatud. Inimeste arvamus hooldekodust on siiski visa muutuma, eriti kui arvamusliidrid teevad mõne näite põhjal üldistusi ja avalikkus neid tõe pähe uskuda võtab,» rääkis Sipelgas.
Tänase päeva tegelikkus on tema sõnul, et hooldusasutuse klientideks on erinevas vanuses inimesed, kes ise enam kodus hakkama ei saa ja vajavad suures mahus abi igapäevaelu toimingute tegemisel, hoolt ja põetamist, samuti inimlikku suhtumist ja seltskonda, et end mitte elust tõrjutuna tunda.
Lähiajal on hooldekodudele lisaabi tulemas ka riigi poolt: saastekvootide müümise rahaga renoveeritakse mitmed hooldekodud, samuti on plaan osta sotsiaaltöötajatele elektriautod.