Südamekuu, aprilli jooksul toimuvad üle Eesti liikumisüritused, et meelde tuletada, kui oluline on südametervise hoidmiseks regulaarselt liikuda, sest südame-veresoonkonnahaigusi saab tervisliku elustiiliga ennetada.
Südamekuul pannakse südamele: liigu ja pea suhkruga piiri
3. aprill 2017, 16:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel aastal juhitakse lisaks tähelepanu ka lisatud suhkru liigsele tarvitamisele, teatas tervise arengu instituut (TAI).
Kardioloog Margus Viigimaa sõnul on erinevaid südant kahjustavaid aspekte nagu ülekaalulisus, kõrgvererõhutõbi, metaboolne sündroom ja 2. tüüpi diabeet arvesse võttes, muutunud lisatud suhkrute liigne tarbimine üheks arvestatavaks terviseriskiks.
Viigimaa rääkis, et liigne saadud energia, olgu see siis liigselt tarbitud lisatud suhkrutest, rasvadest või valkudest, ja vähene liikumine koos, viivad varem või hiljem kehakaalu tõusuni. «Arvukad uuringud on näidanud, et kehakaalu tõus tõstab vererõhu väärtusi, suurendab nn halva kolesterooli ja vähendab hea kolesterooli sisaldust veres,» lausus kardioloog.
Arsti lisas, et kui suhkru ainevahetus on mingil põhjusel häiritud, näiteks organism ei suuda enam toota piisavalt insuliini vm ja glükoosi tase veres on ka söögi vaheaegadel soovitusest kõrgem, siis see omakorda hakkab kahjustama veresoonte seinu ja mitmeid elutähtsaid elundeid.
Lisatud suhkrutest saadav energia ei tohiks ületada 10 protsenti kogu päevasest soovituslikust toiduenergiast. Näiteks keskmine täiskasvanud naine, kelle energiavajadus on 2000 kcal, ei tohiks lisatud suhkruid tarbida rohkem kui 50 grammi päevas. Kuid täiskasvanud söövad päevas keskmiselt kaks ning lapsed ja teismelised 3-4 korda rohkem magusat kui soovituslik.
Kuigi südame-veresoonkonnahaigused on Eestis esmane suremuse ning üks peamine haigestumise põhjustaja, on suremus südamehaigustesse, eriti südame isheemiatõbedesse, pidevalt vähenenud. TAI surma põhjuste registri andmetel oli 2015. aastal üle poole kõikidest surmadest ehk 8055 surma, põhjustatud vereringeelundite haigustest, mis viisid meie seast 3190 meest ja 4865 naist. See teeb 100 000 elaniku kohta 323 juhtu. Võrdluseks, 2000. aastal oli see 559 juhtu.
Südamekuu liikumisüritusi erinevates maakondades näeb siit.