Riik astub samme HIV-epideemia peatamiseks

FOTO: Csaba Deli / Panther Media / Scanpix

Sotsiaalministeeriumi ja tervise arengu instituudi koostöös valmiva riikliku HIV tegevuskavaga aastani 2025 plaanib riik astuda jõulisi samme HIV-epideemia peatamiseks.

Kui praegu lisandub uusi nakatunuid igal aastal üle 200, siis 2025. aastaks soovib sotsiaalministeerium vähendada uute juhtude arvu üle kahe korra, teatas sotsiaalministeerium.

«Uute nakatumiste arv tuleb viia alla saha juhu aastas – see on ambitsioonikas, aga teostatav eesmärk,» rääkis tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski tänasel sotsiaalkomisjoni istungil. Tema sõnul on HIV levikut võimalik peatada eelkõige tänu uutele ravimitele, mis aitavad viiruse kehas niivürd alla suruda, et sellega teiste nakatamise võimalus on väga väike.

«Eelkõige on vaja riigis võtta ühine vastutus, et HIV leviku peatamisele aitaks lisaks tervishoiusektorile jõudsalt kaasa ka näiteks Eesti haridussüsteem. Iga ära hoitud nakatumine, aga ka nakatunu varajane avastamine ja ravile saamine on võit,» rääkis minister.

Tänavu suveks valmivas HIV tegevuskavas on plaanis viis tegevussuunda: ennetus ning teadlikkuse tõstmine, varajane avastamine ja ravile suunamine, kahjude vähendamise teenused, HIVi ja AIDSi diagnoosiga inimeste ravi ja toetavad teenused. Ossinovski sõnul on näiteks kavas muudatus, millega haigekassa hakkab maksma HIV-kiirtestide eest.  Samuti on tervisedendajatel ja ministeeriumil plaanis suurendada tervishoiu- ja sotsiaaltöötajate teadmisi HIVist ning laiendada ravi- ja kahjude vähendamise teenuste kättesaadavust.

HIV-vastases tegevustes lähtub sotsiaalministeerium ÜRO ning maailma terviseorganisatsiooni seatud niinimetatud 90-90-90 eesmärkidest: 90 protsenti HIVi nakatunutest on teadlikud oma nakkusest, 90 protsenti HIVi diagnoosiga inimestest saab ravi ja 90 protsendil ravi saajatest on viiruskoormus alla määratava taseme.

Riiklik HIV tegevuskava aastateks 2017–2025 on plaanis esitada valitsusele tänavu juuniks.

Uute HIV-nakatunute arv vähenes Eestis 2001.–2016. aastal 1474 juhult 230 juhuni, kuid uute juhtude arvu poolest on Eesti Euroopa Liidus jätkuvalt esimeste seas.