/nginx/o/2017/01/05/6229333t1h15f3.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/04/04/6520031t1h1071.jpg)
Rumeenias möödunud aasta sügisel kiiresti levima hakanud leetritesse on surnud vähemalt 17 last, kelle peamisteks surmapõhjusteks peetakse vaesust ja vaktsineerimisvastast liikumist.
Leetrid on Rumeenias tapnud 17 last
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rumeenia terviseministri Florian Bodogi sõnul ei olnud ükski leetrite tõttu surnud lastest vaktsineeritud, kirjutab RTE. Teiste seas nõudsid leetrid ka Satu Mare linnast pärit üheaastase tüdruku elu.
2016. aasta veebruarist on Rumeenias leetritesse nakatunud 3400 inimest, samas kui 2015. aastal registreeriti selles riigis vaid seitse leetritesse haigestumist, millest ükski ei lõppenud surmaga.
Bodog kutsub inimesi üles end leetrite vastu vaktsineerima, sest see on ainus tõhus meetod haiguse vältimiseks. Maailma terviseorganisatsioon soovitab lapsi selle ohtliku haiguse vastu vaktsineerida kahes järgus. Esimene vaktsineerimine peaks toimuma siis, kui laps saab aastaseks. Kui vaktsineeritud on vähemalt 95 protsenti riigi elanikkonnast, siis ei hakka seal leetrid tõenäoliselt ka kiiresti levima.
Rumeenias saab esimese vaktsiinidoosi kõigest 80 protsenti elanikkonnast ja teise 50 protsenti elanikkonnast. Peamisteks leetrite levimise põhjusteks peetakse seal vaesust, halba juurdepääsu tervishoiuteenustele ja lapsevanemaid, kes ei luba oma last leetrite vastu vaktsineerida. Hiljuti on Rumeenias vaktsineerimisvastast kihutustööd teinud ka usklike ühendused ja avaliku elu tegelased.
Haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse hinnangul on leetrite leviku oht peale Rumeenia eriti kõrge ka Belgias, Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias ja Poolas. Eestis on leetrid maailma tervishoiuorganisatsiooni hinnangul likvideeritud.