Ehkki kuivas kontoriõhus võib paljudel inimestel silmadega probleeme tekkida, siis pidevalt kipitavate silmadega tasuks kindlasti arsti poole pöörduda, sest sellel probleemil võib olla väga palju erinevaid põhjusi.
Mida teha, kui silmades on pidevalt põletav valu?
Inimesed, kes pidevalt kipitavate või pisaraid jooksvate silmadega arsti juurde lähevad, saavad nad sageli diagnoosiks «kuiva silma sündroom», kirjutab Welt. Selle lihtsa kirjelduse taga on peidus keeruline haigus, millel võib olla väga palju erinevaid põhjuseid, alustades liiga pikas arvuti taga töötamisest ja lõpetades raskete haigustega.
Düsseldorfi Ülikooli kliiniku direktori Gerd Geerlingi sõnul on silmade kuivusel tavaliselt kaks peamist põhjust. Esimesel juhul tekkib silmades liiga vähe pisaravedelikku ja teisel juhul aurub see silmadest liiga kiiresti ära, sest pisarvedelik ei ole õige koostisega.
Haigused ja keskkond
Sagedamini esineb pisaravedeliku kiiret aurumist. Sel juhul on silmi kaitsva pisaravedeliku kihi moodustumine on häiritud, sest silmalaugudes asuvad näärmed ei tooda piisavalt rasva, mida on vaja selleks, et takistada silmi kaitsva vedeliku liiga kiiret aurumist. Kui pisaravedelik kiiresti ära aurub, siis jooksevad silmad sageli vett, mistõttu võib esmapilgul olla raske uskuda, et tegemist on kuiva silma sündroomiga.
Seda probleemi tekkib kõige sagedamini eakamatel inimestel. Geerlingi sõnul arvatakse, et lisaks vananemise tõttu tekkivatele muutustele võib sellist silmade kuivust põhjustada ka meessuguhormoonide puudus. Sagedased põhjused on ka reuma, diabeet ja rosacea nimeline nahahaigus.
Peale selle mängib olulist rolli keskkond. Arvuti taga töötamine, köetud õhk, kliimaseadmed ja tolm on mõned paljudest kontoris leiduvatest kuiva silma sündroomi põhjustest.
Ebamugavustunne silmades
Kõige levinum kuiva silma sündroomi tagajärg on pidev ebamugavustunne silmades. Silmad võivad kipitada ja punetada, hommikul võib neis olla põletavat valu, võib tunduda, nagu silmas oleks kogu aeg liiv, kontaktläätsesid ei pruugi kanda saada ja silmad võivad muutuda ka valguse suhtes tundlikuks ja kiiresti väsida.
Seevastu nägemishäireid tekkib Geerlingi sõnul silmade kuivuse tõttu väga harva. Tavaliselt on kuivuse tõttu tekkivad kahjustused nii väikesed, et neid näeb silmaarst vaid põhjalikumal uuringul. Pimedaksjäämine ohustab aga väga väheseid kuiva silma sündroomiga kimpus olevaid inimesi.
Sellegipoolest tuleks Müncheni Ülikooli silmakliiniku arsti Elisabeth Messmeri sõnul silmade kuivusele tähelepanu pöörata, sest tegemist on eelkõige immuunsüsteemi haigusega, mitte tundlikkushäirega.
Silmatilgad tulevad appi
Mõõduka silmade kuivuse korral võib Messmeri hinnangul piisata ka üksnes silmatilkade kasutamisest. Kui aga silmatilkadest abi ei ole või tekkivad ka nägemishäired, siis peaks tema sõnul kindlasti silmaarsti poole pöörduma. Arst teeb kindlaks, miks silmad kuivaks muutuvad ja määrab ka sobiva ravi.
Kiiret lahendust sel juhul Messmeri sõnul probleemile olemas ei ole, kuid pikaajalisest ravist võib abi olla küll. Näiteks võib kasu olla silmakompressidest, silikontilkadest, mis aitavad vedelikku silmas hoida, põletikuvastastest ravimitest ja paljudest erinevatest silmatilkadest. Geerling hoiatab siiski, et enne erinevate meetodite katsetamist tuleks arstiga kindlasti nõu pidada, sest muidu võib inimene silmi teadmatusest kahjustada.
Selleks, et silmi kuivaks muutumise eest juba ennetavalt kaitsta, tuleks süüa palju köögi- ja puuvilju, juua piisavalt vedelikku, suitsetamisele otsustavalt ei öelda ja palju värskes õhus liikuda. Inimesed, kes palju arvuti taga töötavad, võiksid silmu ka aeg-ajalt pilgutada. Kui silmad aeg-ajalt õhtul kipitama hakkavad, võib aga ka lõõgastumisest abi olla.