/nginx/o/2017/01/05/6229333t1h15f3.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/04/06/6523225t1h9360.jpg)
Täna avaldatud tervise arengu instituudi (TAI) statistikast selgub, et veredoonorite arv on küll kolme viimase aastaga vähenenud, kuid kasvanud on afereesidoonorite arv.
Eestis annetab verd üha rohkem afereesidoonoreid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel aastal loovutasid 33 154 doonorit 57 789 korral verd, teatas TAI. Sarnaselt varasemate aastatega oli keskmine vereloovutuste arv ühe doonori kohta 1,7. Esmakordselt loovutas 2016. aastal verd 5303 inimest ehk 16 protsenti kõikidest veredoonoritest.
Kolme viimase aasta jooksul on veredoonorite arv vähenenud – kui 2013. aastal oli doonoreid üle 37 000, siis eelmisel aastal sellest 11 protsendi võrra vähem. Seevastu on kasvanud afereesidoonorite arv – afereesidoonorid moodustavad küll väikese, kuid olulise osa doonoritest ning kolme aastaga on neid rohkem kui poole võrra enam. Afereesiprotseduuridel kogutud veredoosid moodustasid kõigist vereloovutustest 5,6 protsenti ning see osatähtsus on kahe viimase aastaga kahe protsendipunkti võrra kasvanud.
2016. aastal loovutasid 718 afereesidoonorit 3234 korral teatud tüüpi vereosasid: trombotsüüte, erütrotsüüte, plasmat või multikomponenti. Ühe afereesidoonori kohta oli eelmisel aastal keskmiselt 4,5 afereesiprotseduuri. Näiteks plasmafereesil kogutakse kolm ravidoosi plasmat, milleks muidu läheks vaja mitme täisveredoonori abi. Kuna patsiendile, kes vereülekannet vajab, on enamasti tarvis rohkem kui üht ravidoosi, siis on ohutum üle kanda ühe doonori plasmat, sest see vähendab vereülekandel tekkivate reaktsioonide riski.
Doonorivere sobivust konkreetse patsiendi verega hinnatakse nii vereülekande eel, kui sobiv veretoode verekeskusest tellitakse, ning ka vereülekande ajal ja järel. Kuid siiski on väike võimalus, et ülekantud verekomponent võib põhjustada patsiendil transfusioonireaktsiooni ehk vereülekande soovimatu tagajärje. Eelmisel aastal tekkis 0,6 protsendil (kokku 101) patsientidest transfusioonireaktsioon. See on viimase kuue aasta jooksul väikseim registreeritud reaktsioonide arv. Sagedasemad reaktsioonid on urtikaaria ja muud kergemad allergilised reaktsioonid või kehatemperatuuri lühiajaline tõus.
Doonoritelt kogutud ja kontrollitud verekomponentide ülekandeid sai haiglates üle Eesti kokku ligi 18 000 patsienti.