Inimestel napib elustamisoskusi

Elustamine võib näida lihtsam, kui see tegelikult on.

FOTO: PantherMedia / Scanpix / Matej Kastelic

Elustamistegevust tehakse enne kiirabi saabumist väga vähe ning see ei anna alati häid tulemusi, kuna inimestel napib oskusi, tõi Põhja-Eesti regionaalhaigla erakorralise meditsiini vanemarst Lilian Lääts välja reedesel EMO konverentsil.

«Elustamistegevus enne kiirabi – seda tehakse väga vähe,» lausus Lääts, kirjutab Med24.

Statistika järgi alustas sellist tegevust 21 korral sugulane, 7 korral meedik, 6 korral juhuslik abistaja, 5 korral tööökaaslane ja 3 korral keegi muu. Keskmine kiirabi kohalejõudmine aeg oli 1+4 minutit. «Kurb oli see, et kas elustamistegevust tehakse või mitte, sellest statistlist olulist erinevust ei tulnud. Sellest kindlasti ei saa järeldada, et enne kiirabi pole mõtet elustada, vaid, et saame inimesi õpetada paremini elustama.»

Muu hulgas tõi Lääts välja ROSC aja ehk aja, mil saavutati efektiivne vereringe. 40-54 aastaste seas oli see 33, keskmises 28 ja vanemas grupis 21 minutit. Kõige pikemalt elustatu, kes jäi ellu, oli nooremas vanusegrupis 58 minutit ja vanemas vanusegrupis 23 minutit.

Loe pikemalt Med24st.