«Kolmeraudne»: kas veganid seavad oma lapsed ohtu?

Veganid ei sööv vaid puu- ja köögivilju. Foto: PantherMedia / Scanpix / Ekaterina Fedotova

TV3 saates «Kolmeraudne» debateerisid veganluse ohutuse ja üldiste toitumissoovituste teemal Eesti vegan seltsi arendusjuht Kadri Sikk ning endine lastearst ja toitumisspetsialist Mai Maser.

Kas veganid on riskigrupp?

Siku hinnangul on probleem laiem kui küsimus, kust saavad veganid toitaineid. «Me räägime tänasel päeval Eesti toiduteaduse hetkeolukorrast, mis tundub olevat kriisis ja ajale jalgu jäänud,» ütles vegan seltsi arendusjuht. Tema sõnul on sel nädalal kõlanud palju vegankogukonna jaoks murettekitavaid väiteid ning üks nendest oli Eesti lastearstide seltsi juhataja Ülle Einbergi kommentaar, milles toodi Siku sõnul välja, et et veganina ei ole võimalik kasvada tervena. (Loe Einbergi kommentaari pikemalt siit)

Sikk pöördus enda sõnul Soome ja Rootsi lastearstide seltside poole ja uuris, mida nemad arvavad selle teema kohta. «Nende vastus on, et nemad juhinduvad riiklike toitumissoovitustest,» rääkis vegan seltsi arendusjuht. Ta lisas, et need põhinevad Põhjamaade toitumissoovitustel aastast 2012, kus antakse veganitele nõu, kuidas saada kätte toitained ning mida silmas pidada, et elada veganina tervelt igas vanuses.

Vegan seltsi arendusjuht tõdes, et väidetavalt põhinevad ka Eesti toitumissoovitused Põhjamaade toitumissoovitustel. Eesti uuendatud toitumissoovitused tulid tema sõnul välja eelmisel kuul. «On väga suur küsimus minu jaoks, miks on nii, et Soomes ja Rootsis on üks arvamus, kus öeldakse, et vegan võimalik terve elu elada ja Eestis 80 kilomeetrit alla poole öeldakse, et see on ebatervislik,» ütles Sikk.

Toitumisspetsialist Maser ütles selle peale, et Põhjamaade soovitusi on võetud Eestis täpselt samamoodi arvesse nagu Soomes ja Rootsis, kuid alati oleneb, milliseid detaile kuskilt välja noppida. Ta lisas, et väga suur teadlaste grupp on teinud nende nende soovituste kallal tööl ja toonud välja klauslid veganite osas, kuid tegemist on siiski soovitustega. «Soovitused ei ole käsud ega keelud, aga see väide ikkagi nüüd, et lastele seda võib soovitada ja pidada seda täiesti tervislikuks, seda me ei leia ja seda ei leia tegelikult ka soomlased ega rootslased,» nentis Maser. Ta lisas, et tegemist on ikkagi eranditega, kus vanemad on seda meelt ja piiravad teatud toite, aga see ei ole mingil moel füsioloogiline ega ainevahetusega seotud ja ei kindlusta toitumisnõustaja sõnul tervist.

«Kindlustab, kui inimene on tõesti väga arukas, väga täpselt ja detailselt analüüsib seda ja targalt tuleb läheneda sellele ja ma üldse ei vaidle vastu sellele, veganid kõik elavad, ära nad ei sure ju, et võimalik on toituda, aga on riskigrupid ikkagi, kellele see ei sobi,» lausus Maser. Riskigrupid on tema sõnul veganluse puhul lapsed, rasedad ja eakad. 

Eesti vegan selts lähtub maailma toitumisteadlaste seisukohtadest, tuginedes Siku sõnul näiteks Ameerika, Kanada, Austraalia, Suurbritannia ja Põhjamaade toitumisteadlastele. «Meie väidame vastu siis, et vastavalt nende toitumisteadlaste infole on veganina võimalik läbi terve elu tervislikult toituda,» lausus ta.

Kust saab laps rauda?

«Kust väike laps siis selle vajaliku raua kätte saab, sest see on esmane, et veri oleks korras, et vereloome, hapniku ainevahetus toimuks,» küsis Maser Sikult. Endine lastearst lisas, et väikelaste aneemiatesse suhtutakse väga tõsiselt.

Siku hinnangul on tegemist müüdiga, mis on sel nädalal mitu korda läbi käinud. «Veganina justkui oleks keeruline enda toitainevajadused ära katta ja see ei ole absoluutselt tõsi,» ütles ta. Vegan seltsi arendusjuht lisas, et tuleb silmas pidada, nagu igaühe puhul, et mingisuguseid asju tuleb saada toiuduga, aga selles ei ole midagi ületamatut. Ta tõi näiteks ka statistika, mille järgi on Eestis 2015. aasta andmetel diagnoositud ligi 2200 last, kellel on aneemia, ja 2400 last, kellel oli D-vitamiini puudus. Ülekaalus oli tema sõnul 2013. – 2014. aastal iga kümnes kooliealine laps ning kooliealisi on Eestis praegu 160 000. WHO hinnangul aastaks 2025 on 62 protsenti Eesti elanikkonnast ülekaalulised, ütles Sikk.

Maser tõdes seepeale, et rasvumiseks on väga palju põhjuseid ning selleks ei ole ainult liha, vaid eelkõige ülesöömine. «Aga mis puudutab tervist, siis ikkagi tuleb mõelda seda, et kust kohast need vajalikud ained, kas või B12 vitamiin, raud, seleen, B1, B6, saadakse,» lausus Maser. Ta lisas, et kui inimene on vegan ega tarvita üldse liha, piimatooteid ja muna, mis on täisväärtuslik valk ja vajalik arenguks, siis see on nagu aksioom. «Kuidas me lülitame need laste menüüst välja, ükskõik, mis arve me toome. Me võime statistikaga alati mängida ja kirjandusega, aga kust kohast saavad siis väikelapsed need vajalikud elemendid kätte?» rääkis toitumisspetsialist.

Siku hinnangul on tegemist huvitava olukorraga. Arstide ülesanne on aidata inimestel terved olla või terveks saada. «Mina ei ole toitumisteadlane, ekspert ja ma ei saa aru, miks me esitame mulle küsimusi, kust kohast on veganina võimalik saada kõik need ained kätte,» ütles Sikk. Tema sõnul peaks see olema hoopis vastupidi - tal peaks olema võimalus minna arsti juurde ja küsida tohtrilt, kust ta oma raua, mida muidu saadakse lihast, kätte saab.

Vaata arutelu pikemalt «Kolmeraudse» videost, mida näed siit.