Papilloomiviiruste rakus säilimine on rünnaku all

Biotehnoloog Toomas Silla. Foto: Margus Ansu

Mullu sügisel Tartu Ülikoolis doktorikraadi kaitsnud Toomas Silla kirjutas doktorantide populaarteaduslike artiklite konkursile esitatud loos, et papilloomiviirusega nakatunud rakk on nagu piduriteta auto.

Me kõik puutume oma elu jooksul kokku väga erinevate viirustega ja paljud neist saadavad meid kogu elu nagu armastavad abikaasad. Kõige drastilisemaks näiteks on siinkohal HIV. Olles kord juba nakatunud selle viirusega, tuleb medikamente tarbida kogu ülejäänud elu, vaatamata teadlaste püüetele leida vahendeid selle viiruse elimineerimiseks, vahendas Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator.

Aga selliseid viiruseid, mis püsivad meie kehas kogu meie maise elu on teisigi, näiteks herpesviirused ja papilloomiviirused (HPV). Viimased on eelkõige tuntud sellepoolest, et põhjustavad soolatüükaid ja emakakaelavähki. Meil kõigil on olnud soolatüükad? Ei? Kuid siiski väga suure tõenäosusega on teie kehas papilloomiviirus, mis võib soolatüükaid põhjustada.

Kasvamine läheb käest

Nii nagu ka väga paljud naised on nakatunud papilloomiviirustega, mis võivad põhjustada emakakaelavähki. Põhjus, miks inimesi nakatavad papilloomiviirused tekitavad kasvajaid, seisneb nende viiruste võimes toota valke, mis lülitavad sisse nakatatud raku kasvusignaalid.

Teisisõnu, papilloomviirusega nakatunud rakk ei oska enam oma kasvu reguleerida, hakkab kontrollimatult paljunema ning seetõttu muutub kasvajaliseks. Papilloomviirusega nakatunud rakku võib võrrelda autoga, mis sõidab ilma piduriteta ning varem või hiljem põhjustab õnnetuse. Kui läheb hästi, siis see piduriteta auto sõidab heinakuhja ja tõenäoliselt ei põhjusta suuremat kahju. Nagu näiteks soolatüükad, mis on healoomulised ja enamasti organism suudab nad ise hävitada.

Kuid piduriteta auto võib põhjustada ka suuremat pahandust. Sõites näiteks vastu elektriposti, mille tulemusena jäävad elektrita haiglad, koolid, lasteaiad – annaks Jumal, et keegi ei hukku! Paraku, emakakaelavähki sureb igal aastal umbes pool miljonit naist.

Vaja on ravimeid

Õigustatult tekib küsimus, miks siis on papilloomiviirused nii ohtlikud? Lisaks võimele toota onkogeenseid valke on kindlasti üheks põhjuseks nende viiruste võime püsida nakatunud rakus aastaid.

Kuidas on see võimalik ja milliseid trikke papilloomiviirused selleks kasutavad? Võib ette kujutada, et papilloomiviirused on nagu hääletajad maantee ääres ning teie auto on rakk, kuhu papilloomiviirused kangesti tahavad sisse pääseda. Kui sihtkoht pole sobiv, siis viisakas hääletaja autosse ei trügi.

Papilloomiviirus, aga vupsab sisse niipea, kui uks avaneb ja mis kõige hullem – ta ei lähe enam ära! Istub autos, kuigi enamasti on vaikne ja tüli ei tee, on ta siiski alati seal ja pole iial teada, millal ta kontrolli alt väljub ja auto nahksisu ribadeks kisub ehk, inimorganismiga paralleeli tõmmates, kasvaja põhjustab.

Minu doktoritöö tulemustest tuleb välja, et papilloomiviirused on õppinud väga osavalt ära kasutama keerulisi rakusiseseid mehhanisme ja nende vahendusel kinnitavad ennast meie rakkudes asuva pärilikkusaine ehk DNA pinnale ning seeläbi tagavad pikaajalise püsimise.

Kui jällegi seostada papilloomiviirust autoga, siis võib ette kujutada, et papilloomiviirused kinnitavad ennast auto istmetele ja ainuke võimalus neist lahti saada oleks auto hävitada. Teine võimalus oleks disainida mingi puhastusvahend, mis suudaks papilloomiviirused istme küljest eemaldada.

Kuid enne, kui saame puhastusvahendit ehk papilloomiviiruste vastast ravimit disainima hakata, on vaja väga täpselt teada, mis protsesside läbi papilloomiviirused auto istmete ehk rakus DNA külge kinnituvad – me ju ei tahaks, et puhastusvahend eemaldab efektiivselt istmete värvi, aga jätab viiruse puutumata! Minu doktoritöö tulemused lisavad uusi teadmisi papilloomiviiruste pikaajalise säilimise strateegia mõistmisse, mis omakorda võiks tulevikus aidata disainida papilloomiviiruste vastaseid ravimeid.

Üle saja eri tüübi

Mõnede papilloomviiruse tüüpide vastu on võimalik ennast vaktsineerida, aga paraku praegused vaktsiinid kaitsevad ainult väga piiratud viirustüüpide vastu ning eelkõige on sihtmärkideks valitud need papilloomiviirused, mis põhjustavad emakakaelavähki. Seega praegused vaktsiinid ei kaitse HPVde eest, mis võivad põhjustada suu limaskesta või pea- ja kaelapiirkonna kasvajaid.

Kuna HPVd loetakse ka seksuaalsel teel levivate viiruste hulka, siis on täheldatud, et seoses inimeste seksuaalkäitumise muutumisega, on hakanud tõusma just HPVde poolt põhjustatud suu limaskesta ja anaalpiirkonna kasvajate hulk.

Praeguseks on inimestel kirjeldatud kaugelt üle saja erineva papiloomviiruse tüübi. On selge, et kõigi nende vastu vaktsineerimine ei ole mõeldav. Seega vajadus ravimite järele, mis ründaksid laia spektrit HPVsid on kindlasti olemas. On põhjust arvata, et suurem osa HPVsid kasutab rakkudes stabiilseks püsimiseks sarnast mehhanismi, mida uurisin oma doktoritöös.

Sellest lähtuvalt on väga arukas uute ravimite arendamisel rünnata just seda faasi HPVde elutsüklis ja siinkohal annavad doktoritöö tulemused uut informatsiooni ravimi sihtkoha valikul. Uued sellelaadsed projektid on juba ka Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi keemilise bioloogia tippkeskuse laborites alustatud.