Arstid plaanivad kuudepikkust streiki

Paari aasta taguse streigiga õnnestus meedikutel endale välja rääkida korralik palganumber. Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

Eesti meedikud teatasid kolmapäeval, et plaanivad alustada tööseisakut 15. mail ning seekord ollakse valmis streikima kuude kaupa.

«Me plaanime pikka streiki ja selleks on meil erinevad mehhanismid välja töötatud,» ütles arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa. Ta lisas, et samas ei pea seda võtma kui lausstreiki, kus kogu Eesti tervishoid on kuude kaupa kinni. «On olemas erinevaid rotatsioonimehhanisme, aga me pigem orienteerume kuude kui nädalate peale oma plaanide tegemisel ja kindlasti hõlmab see Tallinna ja Tartu haiglaid,» ütles Rehemaa. Rehemaa ei soovinud rääkida, kuidas see mõjutab väiksemate haiglate tööd. «Me avalikustame detailid siis, kui streigi välja kuulutame,» toonitas ta.

Streigi ajal meedikud palka ei saa ja saamata jääv töötasu makstakse streigifondist, mis koguneb arstide liidu liikmemaksust. Rehemaa sõnul on streigifond kopsakas. «Probleeme võib tekkida siis, kui streik on mitu kuud kestnud, aga siis saab seda teiste meetmetega lahendada,» sõnas ta.

Rahandusminister vastas Postimehe päringule tervishoiu lisarahastamise kohta väga lakooniliselt: «Riigi eelarvestrateegiat puudutavad läbirääkimised valitsuskabinetis alles käivad. Vaatame selles protsessis läbi kõik taotlused. Rahastamise otsused teeb valitsus ühiselt.»

Päris ilma arstiabita Eesti inimesed streigi ajal ei jää, sest tööseisak ei puuduta erakorralise meditsiini osakondade tööd, vaid plaanilist ravi. Esialgse streigi alguspäevana öeldi eile välja 15. mai.

Kui streiki kasutatakse tavaliselt tööandja ja töövõtja vahelise tüli lahendamiseks, siis antud juhul ei ole streigi ajendiks mitte meedikute rahulolematus oma palgaga. Selles suudeti kollektiivlepingu läbirääkimistel kokku leppida. Meedikud streigivad kevadel, et survestada valitsust leidma täiendavat raha Eesti tervishoiu rahastamiseks. Viimased aastad on tervishoid tegutsenud säästukava järgi ning ära on kulutatud suur osa headel aegadel kogutud haigekassa reservidest.

Valitsus vaidleb

Valitsus arutas esmaspäeval ja teisipäeval muuhulgas ka tervishoiu rahastamist, kuid otsust ei langetatud.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski tutvustas märsti keskel valitsusele tervishoiu rahastamise päästeplaani. Tema välja pakutud eelmine kavand jäi eelmises, reformierakondlase Taavi Rõivase juhitud valitsuses tolmu koguma ja sisulise aruteluni ei jõudnud. Ossinovski tegi ettepaneku, et riik hakkaks eakate eest tasuma sotsiaalmaksu, kuid rahandusministeerium oli selle vastu. Rahandusministeeriumil on olemas oma variant tervishoiu rahastamiseks, kuid seda pole seni avalikustatud.

Pärast arstide streiki 2014. aastal sõlmitud kollektiivleping kehtis 2016. aasta lõpuni. Kuigi palganumbrite ning töökoormuse vaidlustel õnnestus kokkuleppele jõuda, lükkasid meedikud riikliku lepitaja tehtud pakkumise tagasi ja nad nõudsid riigilt lisagarantiisid, et lähiaastatel suurendatakse tervishoiu rahastamist. Tänavu on Eestis eriarstiabi katmata ravivajadus u 60 miljonit eurot.

Haigekassa arutas vahepeal, kas jagada meedikute palgatõusuks planeeritud ligi 24 miljonit mujale, kuid otsustati ära oodata valitsuse seisukoht lisaraha saamiseks.