Ratastoolis teismeline Mats: raske on oma kehas kinni olla

Mats koos tugiisiku Siiriga oma kodus Sindis. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Mõne aasta eest kõne-, nägemis- ja liikumisvõime kaotanud Mats ei suuda veel omal jalal käia, kuid usub, et heategijate ja taastusravi abil saab see suur samm tehtud.

«Kõige raskem on mul olnud selle uue maailmaga kohaneda, sõltuda kõiges hoolitsejatest ja mõelda, et ka neil hea oleks. On raske olla kinni oma kehas, kui ei saa ise kõndida ja rattaga sõita, aga küll ma varsti teen seda kõike jälle,» selliseid tõsiseid sõnu lausub 17-aastane Mats Viik.

Kaasasündinud südamerikkega Matsi tabas kolm aastat tagasi liinibussis ootamatu südameseiskumine ja peale kliinilisest surmast elustamist kaotas poiss kõne-, nägemis- ja liikumisvõime. Kolme aasta regulaarse taastusravi tulemusena on Mats hakanud taas rääkima, saanud tagasi mälu ning tänu ravile suudab tugiraamiga juba 10 sammu kõndida. Poiss tunneb praegu rõõmu igast väiksemast arengust, mis aitab paremini hakkama saada igapäevaste toimetustega. Tema südame töö eest hoolitseb südamestimulaator, mis sekkub siis, kui südame rütm muutub liiga kiireks või aeglaseks.

Ema Rita Viigi sõnul on Mats alati olnud väga positiivne ja rõõmsameelne. Tema suurim huvi on alati olnud autod. Samuti armastas ta väga rattaga sõita, suusatada, kõndida. Lapsest saadik on teda huvitanud täiskasvanute maailm ja ta on eelistanud suurte inimeste seltskonda.

Süda ja aju tuli tööle saada

Mats sündis südamerikkega (suurte veresoonte transpositsioon). Kui ta oli 9-kuune, siis tehti talle Senningi operatsioon, tänu millele võis ta 14 aastat elada tavalise lapse elu. Paraku jäid selle operatsiooni järelmõjudeks südamerütmihäired. 3. veebruaril 2014 sõitis Mats liinibussiga koolist koju, kui ta süda seiskus. Teda elustati, aga hapnikuvaegus põhjustas ulatusliku ajukahjustuse.