Strandberg: vaktsiinikriitikud on väikest viisi sarisandistajad või isegi mõrvarid

Vaktsiinidel ja autismil pole seost. Foto: Panther Media / Scanpix / Csaba Deli

Vaktsiinikriitikud tuginevad suures osas võltsuuringule ning on seetõttu väikest viisi sarisandistajad või isegi mõrvarid, leidis materjaliteadlane ja endine poliitik Marek Strandberg. 

Tema sõnul kannavad selle võltsuuringu ebateaduslike tulemuste jagajad vastutust teiste inimeste tervise eest. «Kahjuks pole teada, kui palju lapsed on surnud või vigaseks jäänud, aga vaktsiinivastased on levitanud ebateaduslikku muda,» lausus ta.  

Strandbergi sõnul teevad sellised viirusena levima hakanud valesõnumid päris palju kurja ning mõned inimesed usuvad näiteks tänapäevani, et vaktsiinid põhjustavad autismi ja keelduvad end või oma lähedasi seetõttu vaktsineerimast ning levitavad ka seda võltsteadmist edasi. «Selle ümber lükkamine nõuab tohutult vaeva ja selle nimel on nähtud vaeva, seega inimestel, kes soovitavad mitte vaktsineerida, on vastustus,» nentis ta. 

Vaktsineerimisest keeldujad tuginevad sageli ka personaalsele kogemusele, rääkides näiteks, kuidas nende vaktsineerimata lastega pole midagi juhtunud, samas kui näiteks naabrimehe vaktsineeritud lapsed siiski haigestusid. «See on jõhkralt vastutustundetu asi,» ütles sellise suhtumise kohta Strandberg. Ta selgitas, et ühiskonna mõistes on vaktsineerimine kollektiivne kaitse – vaktsineerimata inimesi kaitsevad just vaktsineeritud inimesed, sest haigustekitajad ei saa seetõttu nii hästi levida. «Nendega pole juhtunud, sest teised inimesed on vaktsineeritud,» selgitas ta.

Vaid oma personaalsele kogemusele tuginemine on Strandbergi hinnangul harimatuse tunnus. Tema sõnul oleneb, mis inimestele koolist külge on jäänud, kas näiteks teatakse, kuidas üks või teine protsess või ahelreaktsioon toimib. «Kui tõkkeid on vähe, vaktsineeritute arv jääb alla mingi piiri, siis tulevad haigused tagasi,» lausus ta. Näiteks hoiatab nii WHO kui Eesti terviseamet Euroopas möllavate leetrite eest. Suurimad puhangud on BBC andmetel Itaalias ja Rumeenias. Eesti terviseameti sõnul registreeriti Rumeenias 2016. aasta septembrist 2017. aasta märtsini 3446 leetritesse haigestumist ning 17. veebruari seisuga oli riigis kinnitatud ka 16 leetrite surmajuhtu.   

Strandbergi hinnangul peaksid vaktsiinide vastastel olema väga tugevad argumendid ja statistilised andmed, mille põhjal öelda, et vaktsiinid on ohtlikud või lausa tapavad inimesi, kuid seni neid pole. Sageli räägitakse vaktsineerimisega seoses vandenõudest. «Inimestel on tendents ajada segamini progress ja harimatus,» ütles Strandberg ja lisas, et samamoodi usuvad mõned inimesed, et maa on lapik või maakera sees on omakorda teine maakera. Seetõttu on oluline kasutada teaduspõhiseid ennetuse meetmeid. Näiteks tütarlapsi HPV vastu vaktsineerida, hoidmaks ära emakakaelavähki.

«Ma arvan, et see teeb ühiskondi ja kultuure nõrgaks, kui inimene ei vali teaduslikku teadmist,» lausus Strandberg. Ta nentis, et ka teaduslik teadmine pole samas lõplik tõde, sest alati võib tulla fakt, mis lükkab ümber senised arusaamad. Fakte tuleb aga kontrollida, sest ajaloost on teada ka selliseid «teadlasi», kes on valinud teaduse asemel hoopis tähelepanu, näiteks genereerinud ise uurimisandmed ja teinud selle põhjal endale sobivaid järeldusi. «Paratamatult võtab keegi seda tiitlitega pärjatu juttu tõe pähe ja levitab saadud infot edasi, isegi kui see on bluff,» lausus ta. Ta rõhutas, et kõigesse tuleb suhtuda ülima kriitikameelega.