Kas vaktsineerimise kasu või on puukentsefaliit kadumas?

Puuk ronib mööda riideid, et jõuda nahani. Foto: Panther Media/Scanpix

Puukentsefalliiti esines mullu vaid 81 korral, tänavu pole ühtegi juhtu veel ette tulnud.

Kas tegu on vähenenud ohuga või on vaktsineerimisest nii suur kasu, uuris Terviseuudised. Selgub, et nii seda kui ka teist.

Terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar rääkis, et tegelikult on suhteliselt väikest (80-90 juhtu) puukentsefaliidi haigusjuhtude arvu viimase kahekümne aasta jooksul Eestis täheldatud kuueaastaste perioodidega. See vastab puukide elutsükli varieerumisele/pikkusele. Viimast omakorda mõjutab näiteks puukide toidulaua rikkus või vaesus. Puugid imevad näiteks näriliste, veiste, kitsede, põtrade ja hirvede verd. Nemad on ühtlasi puukentsefaliidi viiruste pärisperemehed ja säilitajad looduses.

Seega sõltub puukide arvukus looduses nende loomade arvukusest meie ökosüsteemis. «Kindlasti mõjutab puukide arvukust ka meie kliima ja ilmastik, sest puuk vajab elutegevuseks niiskust,» lausus Kutsar.

Lisaks on tema kinnitusel vähendanud kokkupuude puukidega ning aastatega on kujunenud märkimisväärne immuunsust omavate inimeste kiht, kuna aastas lisandub umbes 30 000 immuniseeritud ja korduvimmuniseeritud ehk immuunsust pikendanud inimest.

Loe pikemalt Terviseuudistest.