Vastuoluline eelnõu kustutab vaid osade raske puudega laste vanemate õppelaenu

Monika Haukanõmm Foto: Erik Prozes

Võimaluse, et riik kustutab õppelaenu, saavad tulevikus lisaks sügava puudega laste vanematele ja puuduva töövõimega inimestele ka raske puudega laste vanemad. Kuid siin on üks aga.

Esimese lugemise läbis eelnõu, millega luuakse alus sellele, et riik kustutab raske puudega lapse vanemate õppelaenu. Eelnõu loob raske puudega laste vanematele sama võimaluse, mis sügava puudega laste vanematel juba praegu on ehk taotleda õppelaenu kustutamist. Lisaks peaks 2018. aasta algusest jõustuv eelnõu muutma õppelaenu kustutamise menetluse kiiremaks ja efektiivsemaks.

Seega saab eelnõuga üldjoontes nõustuda, kuid siin peitub ka üks vastuolu, leiab Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Monika Haukanõmm. Nimelt saab seda hüve kasutada ainult siis, kui lapse puue määratakse pärast õppelaenu taotlemist: «Seega ei laiene see automaatselt kõigile raske ja sügava puudega laste vanematele. Kui vanem ei ole asjaga kursis ja saab lapse puude teada kuu enne õppelaenu taotlemist, siis talle õppelaenu tagastuse kustutamine ei laiene.»

Haukanõmme sõnul tekitab selline konstruktsioon paratamatult ebaõigluse tunnet, sest pole ju vahet millal konkreetselt on lapse puue tuvastatud. Kui peres on kasvamas raske või sügava puudega laps, siis paratamatult kaasnevad sellega lisakulud, mida pole tervetel lastel ja paljud vanemad peavad oma harjumuspärasest elukorraldusest ja tööst loobuma.

Vanem ei tohi hoolduskoormuse tõttu sattuda olukorda, kus ta toime ei tule. «Kõik vanemad, kes suudavad ja tahavad ennast arendada ja õppida puudega lapse kõrvalt, väärivad kiitust ja tunnustamist ning miks mitte õppelaenu kustutamise teel?» küsib Haukanõmm.

Järgmisel aastal on arvestatud 293 raske puudega laste vanemate taotlusega ning igal järgneval aastal 60 taotlusega aastas. Selleks kulub järgmisel aastal ligi 630 000 eurot ja igal järgneval aastal ligi 130 000 eurot.